Tööotsija taustauuring internetis ja sotsiaalmeedias

On May 27, 2010, in Uncategorized, by Siim Lepisk

Persoonibrändi ja sotsiaalvõrgustikega seonduvalt on alati päevakorral privaatsuse teema: kas ja mil määral on eetiline teha potentsiaalse töötaja taustauuringut interneti kaudu? Sellele küsimusele on alatiseks poolt- kui vastuargumente. Tänaseks on teemal “Future employment selection methods: evaluating social networking web sites” lausa teadustöid kirjutatud. Muu hulgas suutsid uuringus osalenud hindajad üksnes sotsiaalvõrgustike profiilide alusel headel ja kehvadel töötajatel ühte moodi vahet teha!

Olen ise nii tööandja rollis kui ka oma pärisnime all aktiivne sotsiaalmeedia kanalites (blogi, twitter, facebook, linkedin jne). Seega on siinkohal mõistlik tööjõuturu elavdamiseks oma kogemust jagada ja isiklikke seisukohti väljendada.

Aspektid, mida sotsiaalmeedias persoonibrändi turundamisel ja inimeste töölevõtmisel silmas pidada:

  • Iga keskmise personaliinimese kohustuste hulka kuulub töölevõetava isiku taustauuring. Tüüpiliselt kasutatakse esimese sammuna otsingumootoreid Google ja Neti.ee, tihti ka sotsiaalvõrgustikke. Tean personalispetsialiste, kellel on selleks otstarbeks lausa oma alter ego profiilid loodud. See ei ole mingi uudis – nii on varjatult tehtud juba vähemalt 4-5 aastat. Täna isegi kinnisvaramaaklerid googeldavad oma klientide tausta. Rääkimata sellest, et enamik inimesi googeldab iseennast. UPDATE: Andmekaitse Inspektsioon on väljastanud juhendi, mille kohaselt justkui ei tohiks inimesi enne töölevõtmist googeldada. Juristid on aga kommenteerinud, et kohus tõenäoliselt lihtsalt googeldamise eest kedagi kunagi süüdi ei mõista.
  • Mõneti on inimese googeldamine isegi objektiivsem kui taustinfo uurimine potentsiaalse töötaja endistelt kolleegidelt. Endised kolleegid lisavad ju kodaniku iseloomustamisel alati oma subjektiivselt positiivse või negatiivse võimendusega vaatenurga. Tööandjal tasub arvestada mõlemat allikat. Töölevõtja vastutada on ju see, et töötaja võetaks võimalikult õigele ametikohale talle täiel määral sobivas organisatsioonis.
  • Personaalse info levitamine on iga inimese enda kontrolli all – internetti postitamisel tuleb alati arvestada, et see teave võib saada avalikuks. Üha enam kirjutavad ajakirjanikud artikleid sotsiaalmeediast saadud info alusel.
  • Tööandjate eelistused jäävad alati erinevateks. Paljud “normaalsed” tööandjad eelistavad neid töötajaid, kes ennast ja oma (tulevast) firmat internetis positiivselt turundavad. Mõne tööandja jaoks on jällegi oluline, et inimene avalikult oma arvamust ausalt avaldab. Teised tööandjad eelistavad “anonüümseid” töötajaid. Seega on igal inimesel vaja langetada otsus, kas ta eelistab olla anonüümne või jätta endast sihilikult mingit laadi (positiivne) kuvand. See, mis võib ühele tööandjale tunduda tabuteema (nt alkoholilembus), võib teisele olla just positiivne. Näiteks on ettevõtteid, kus kolleegid töövõitude puhul kõvasti pidu panevad ning sisekliima huvides ongi oluline, et kõik kolleegid koos võitu tähistavad, mitte nurga taha ära ei kao.

Veel mõned riskid, mida ei ole võimalik välistada, kuid mille mõju on võimalik vähendada neid teadvustades:

  • Alati eksisteerib risk, et inimene on oma kuvandi sotsiaalmeedias liiga ilusaks maalinud, kuid uuringud näitavad, et tavaliselt vastab sotsiaalvõrgustikes kuvatud imago reaalsusele.
  • Kogu inimese kohta internetis levitatav info ei ole alati tema enda kontrolli all. Lubamatult info lekitajad (näiteks riigiasutused) tulebki võtta vastutusele!
  • Internetist on infot kustutada oluliselt raskem kui lisada. Seega on mõistlik suud paotada läbimõeldult. Samuti ei tasu arvata, et eksisteerib anonüümsus – kõik jäljed on alati võimalik üles võtta ja jõuda nende tekitajani. Samas, üldjuhul kõiki otsingutulemusi läbi ei vaadata. Seega kui Google otsingu esimesed 2-3 lehekülge sisaldab kodaniku kohta “piisavalt normaalset” infot, võib selle “muu jura” ka tahaplaanile jätta.
  • Internetis mingi nime all esinev inimene võib olla hoopis keegi teine. Seda nii kogemata nimekaimuna, pahatahtlikult või oma veebipõhise alter ego kaudu. Tööandja seisukohast aitab vale nime riski maandada põhjalikum taustauuring ja faktide kontroll. Töötaja seisukohast aitab valeinfo vastu oma adekvaatse kuvandi laiem levitamine, et see tõuseks otsingutulemustes esile.
  • Tööandja on alati subjektiivne inimese omaduste, huvide, hobide, eelistuste jms hindamisel. Juriidilises mõttes on see ebaõige, kuid parem on “võimalikud probleemid” tuvastada ja/või teadvustada enne töölevõtmist, selmet üllatustega maadelda ja konflikte tekitada pärast seda kui inimene on juba tööl mugavalt sisse elanud. Igaühel on ju võimalus oma avalike sõnavõttudega just oma positiivseid kriteeriumeid esile tõsta.

Kokkuvõtteks paar olulist põhimõtet tööotsijale:

  1. Tuvasta oma tugevused, mida tahaksid esile tõsta.
  2. Jää internetis julgelt iseendaks.

Blogipostitust ajendas kirjutama Äripäeva artikkel ning Facebookis sellele järgnenud diskussioon. Sotsiaalmeediale kohaselt on see postitus avaldatud esimesel võimalusel niipea kui midagi öelda on. Ning täieneb ajas vastavalt vajadustele. Ühtlasi tänan inspireerijaid, kes on Facebookis vastaval teemal asjalikult sõna võtnud: Aune Past, Kaupo Kalda, Hendrek Kraavi, Katri Kerem!



Close

See lugu meeldis Sulle? 

Telli järgmised inspireerivad postitused  
endale otse postkasti. Sisesta email: