Kuidas Google saaks asendada Facebooki

On June 30, 2010, in välkmõte, by Siim Lepisk

Viimastel päevadel on üha rohkem spekuleeritud Google’i võimaliku Facebooki-klooni üle.  Võttes arvesse viimase aja digitaalmaailma suundi, usun sellesse trendi täielikult. Google-i uue sotsiaalvõrgustiku nimi pidavat olema Google Me.

“Kuidas mina Google Me turule tooksin” ehk 7 põhilist suunda viimase aja turundustrendidest:

  1. Integreeritus. Google Me peamine kriitiline edutegur on kahtlemata tema läbipõimumine Google-i erinevate keskkondadega. Selline integreeritus “elukriitiliste” rakendustega (e-post, pildid, kalender jne) lihtsustab kasutaja elu märgatavalt. Jah, kunagi pole olemas asja, mis teeb kõike täiuslikult, kuid mõnikord on täiuslik see, mis teeb kõiki olulisi asju. Nii nagu Apple on suutnud teha kasutajate jaoks kriitilise funktsionaalsuse lihtsalt kasutatavaks ja integreerituks, pakkudes samas vähem rikkamat funktsionaalsust kui konkurendid.
  2. Mobiilsus. On spekuleeritud, et Facebook saab olema Apple-i uue iPhone operatsioonisüsteemi iOS 4 standardfuntksionaalsuses, kuid seda pole veel juhtunud. Google-i sotsiaalvõrgustik saab kindlasti Android telefoni standardseks osaks, suurendades nii veelgi Android-telefonide turuosa.
  3. Avatus. Innovatsiooni võib defineerida kui oskust luua eeldused arenguks kõigile osapooltele. See tähendab, et arendajatele luuakse võimalus uuele võrgustikule tohutul hulgal lisafunktsionaalsusi luua ning võrgustiku andmete baasilt mingite kasutajagruppide jaoks uusi väärtusi tekitada. Viimasel ajal on trendikas teema mängud. Võidukas oleks luua uus mänguplatvorm, mis viiks “Facebooki mängud järgmisele tasemele”.
  4. Personaalsus. Facebooki Like süsteem baseerub avatud OpenGraph standarditel. OpenGraph võimaldab koguda kasutaja eelistuste kohta infot üle kogu võrgu, mitte ainult Facebooki lehe. Kombineerides aga OpenGraphi info Google-i otsingutulemuste ja muude Google-ile teadaolevate andmetega, saame oma kasutajate kohta fenomenaalselt palju infot. Kõik see viib personaalse turunduse ja kasutaja eelistustel põhinevate pakkumiste tegemise uuele tasemele.
  5. Privaatsus. Facebooki puhul on privaatsus olnud  üha tõusva tähtsusega probleem. Google Me jaoks on selle väljakutse lahendamine eluliselt oluline, muutes kasutaja privaatsusseadete seadistamise imeliselt selgeks ja lihtsaks.
  6. Osav PR. Mäletate kui kaua käisid hype-id iPhone 4 ümber? Umbes aasta ning pidevalt enne tooteesitlust “lekkis” meediasse erinevaid “prototüüpe”. Need olid aga kõik erinevad reaalsusest. Potentsiaalsetel klientidel oli aga põnev ja buzz oli pidevalt üleval.  Seega kulub kindlasti mitmeid kuid enne kui võrgustik reaalselt turule tuleb.
  7. Igavene beetaversioon. Google ja mitmed teised edukad ettevõtted on tuntud oma “perpetual beta” põhimõtte poolest. Nimelt tuuakse toode alati “beetastaadiumis” minimaalse funktsionaalsusega turule ning hiljem arendatakse edasi vastavalt kasutajate reaalsele vajadusele. Küsimus aga on, et milline on see oluline Beta core-funktsionaalsus, millega üllatatakse. Ilmselgelt ei tehta valmis tervet toodet.
Kokkuvõttena pole aga need märksõnad olulised vaid Google Me puhul, vaid iseloomustavad tervet tänapäeva eduka tarkvaratööstuse ja turunduse ühist trendi. Võidukad saavad olema need rakenduste arendajad, kes ülaltoodud põhimõtteid järgivad.

Süsteemiarendaja 7 käsku

On September 22, 2008, in välkmõte, by admin

Puutudes igapäevaselt kokku infosüsteemide loomisega, eksitakse pidevalt lihtsate reeglite vastu. Seekord inspireeris mind mõtted paberile panema blogipostitus, mis kirjeldab klientide pettumusi arendajate suhtes. Uurides aga efektiivseid arendajaid, selgub, et nende mõtteviisis on teatud sarnasused, mis viivad alati edule:

  1. Ole vastutusvõimeline ja proaktiivne – võlusõna kahtluste kummutamiseks ja riskide maandamiseks on suhtlemine
  2. Mõista teise huvisid – enne töö alustamist tee selgeks ülesande tegelik eesmärk ning selle mõistlik eeldatav ajakulu/investeering
  3. Lahendusele eelneb vajadus – enne lahenduse väljapakkumist veendu, et mõistad ülesande olemust ja vajalikkust maksimaalselt. Keegi ei ole ideaalne tellija – ilma küsimata ei pruugi tellija osata ka oma soovi avaldada või vastust välja öelda.
  4. Otsi sünergiaid, loo ja kasuta taaskasutatavaid komponente
  5. Lahenda esmalt ärikriitiline funktsionaalsus – loo prototüüp minimaalse funktsionaalsusega. Alati saab asju keerukamaks teha, ent see omakorda ohustab keskendumist olulisimale.
  6. Hoia suurt pilti silme ees kogu arenduse vältel. Ole pidevalt kursis, kui kaugel reaalselt asud – palju tehtud, palju veel teha. See ei ole ainult projektijuhi ülesanne, vaid on igaühe vastutus igal päeval.
  7. Ole pidevalt empaatiavõimeline ja müü uut funktsionaalsust kliendi ärivajadustest lähtuvalt

Loomulikult on sarnased reeglid rakendatavad ka igapäevaellu üle kantuna.

Ettevõttesisene motivatsioon ja efektiivsus

On December 20, 2007, in Eesti keeles, by Siim Lepisk

Rääkides ühel eileõhtusel pidustusel paari sõbraga, selgus üks lihtne mudel projektipõhise ettevõtte efektiivsuse tõstmiseks. Käsitletava ettevõtte puhul moodustatakse iga projekti puhul eraldi umbes 5-liikmeline projektipõhine meeskond.

Sellest lähtuv esmane tegevuskava ettevõtte juhtkonnale (kui efektiivsusest ja kasumist huvituvale seltskonnale) elluviimiseks:

  1. Projektijuhid peavad olema teadlikud, et iga meeskonnaliige vajab individuaalset käsitlemist ja motivatsiooni
  2. Projektijuhid peavad olema teadlikud, millist käsitlemist ja motiveerimist iga tema meeskonnaliige vajab ning sellele vastavalt iga indiviidiga oma projektis tegelema
  3. Projektijuhtide jaoks peab olema loodud infovahetust soodustav keskkond, mis võimaldab projektijuhtidel saada/vahetada infot meeskonnaliikmete eripära kohta
    • Vastutaja: ettevõtte juhtkond peab soodustama selliste keskkondade tekkimist ja toimimist
  4. Koostöö projektides peab olema “vabatahtlikel kokkulepetel põhinev juhitud protsess”. S.t. iga projekti roll teab enda vastutust, ülesandeid, ootusi jmt, ning on sellega ise projektiga liitumisel vabatahtlikult nõustunud ja teadlikult tegutseb vastavate kokkulepete põhiselt.
    • Vastutaja: projektipõhiselt vastutab projektijuht
    • Vastutaja: ettevõtte tasandil vastutab ettevõtte juhtkond