Tegime koos Liisi Toom‘iga eile Eesti Suhtekorraldajate Liidu klubiõhtul paaritunnise töötoa persoonibrändi teemal. Hoolimata päikeselisest ilmast oli kohal kümneid PR inimesi, kes olid moodustanud meeldivalt avatud ja konstruktiivse õhkkonna. Mõned kokkuvõtlikud mõtted:

  • Kõik kohalolnud kasutavad Facebooki, kuid umbes pooltel oli profiil LinkedIn’is. Esitluse lõpuks tundus, et ka PR inimesed hakkavad üha enam LinkedIn’ist väärtust leidma.
  • Üks turundusjuht tõi näitena, et tema saab tänu oma heale tööle (sotsiaalmeedias) keskmiselt iga nädal ühe tööpakkumise. Suurepärane näide persoonibrändist!
  • Keegi ei tunnistanud Farmville’i mängimist ja paljud tõdesid, et on oma suhtlusringkonnast selliseid spämmijaid välja tõrjunud. Samas paljud nõustusid, et mingid mängud võivad hakata koguma populaarsust ka “normaalsete inimeste” hulgas.
  • Osalejad märkisid, et toote või teenuse agressiivne või liialt läbipaistev reklaamimine sotsiaalmeedias tekitab pigem vastureaktsiooni. See toob õnneks täiendavat tööd PR inimestele ja sotsiaalse meedia inseneridele, kes oskavad müüa ahvatlust, mitte toodet või teenust.
  • Tõdeti et üha enam voolib ka peavoolumeedia uudiseid sotsiaalmeediast leitud info baasilt. Seega on sotsiaalvõrgustikud oluline sisend ajakirjanikele.
  • Näis, et kõik nõustusid mõtteviisiga genereerida rohkem positiivsust enda ümber ning ehk nakatab see liikumine järjest enam ka massimeediat :)

EPRA esitluse slaidid: konkurentsieelis digitaalse persoonibrändiga

Siirad tänud osalejatele innustava kogemuse eest!

Uuring: PR inimesed sotsiaalmeedias

On May 10, 2010, in Uncategorized, by Siim Lepisk

Seoses persoonibrändi koolitusega Eesti Suhtekorraldajate Liidule (EPRA) tegin eeltööks uuringu EPRA liikmetesotsiaalmeedia kasutamisest. Võttes arvesse, et Eestis populaarseim sotsiaalvõrgustik on Facebook rohkem kui 200’000 eestlasega (umbes 30% Eesti internetikasutajatest), püstitasin uuringu algul hüpoteesi, et Eesti PR inimestest on sotsiaalmeedias esindatud ehk ~50%. Tulemused olid aga üllatavad: 80% EPRA liikmetest kasutab Facebooki,  59% LinkedIn’i ning  32% Twitterit! Kõigist liikmetest 15% olid oma täisnime all leitavad muudest võrgustikest nagu Netlog, Plaxo, foorumid jms.

EPRA sotsiaalmeedia uuringu tulemused

Uuringu valimiks olid kõik liikmed EPRA kodulehelt. Metoodikana kasutasin liikmete nimede googeldamist. Kui Google’i otsingutulemuste esimesel leheküljel ilmnes viide vastava kodaniku sotsiaalvõrgustiku profiilile, lugesin profiili eksisteerivaks. Orkutit, Rate’i jms ei uurinud üldse, kuna need ei ole tõsiseltvõetavad kanalid. Seega ei ole valimi suurus ega metoodika kõikehõlmavad, kuid võimaldavad teatud tähelepanekuid:

  • Otsisin täiendavalt Facebookist ja LinkedIn’ist liikmeid nende nime alusel ning leidsin niimoodi sotsiaalvõrgustikest veel mõned liikmed. Seega 80% juhtudest ilmneb inimese sotsiaalvõrgustiku link tema nime googeldades Google’i esilehel.
  • Facebookis näis enamik kasutajatest elavat oma privaatset elu, st ei turundanud eriti oma tööandjat, vähesed jagasid oma wall’i ka avalikult
  • Suur osa LinkedIn’i kasutajatest oli oluliselt väiksema arvu “sõpradega” kui Facebooki profiilid
  • Üllatuslikult omasid pea kõik riigiasutuste töötajad Facebooki profiili
  • Uuring ei pretendeeri täielikule tõele, kuid iseloomustab erinevate sotsiaalvõrgustike kasutuse osakaalu Eesti progressiivsete inimeste ringkonnas

Kokkuvõttena on PR inimesed sotsiaalvõrgustikes esindatud tugevamalt kui keskmine Eesti internetikasutaja. Samas rakendavad vaid vähesed neist oma persoonibrändi “võlusid” sotsiaalvõrgustikes. Sellest, kuidas saavutada persoonibrändi abil isiklik konkurentsieelis (st miks ja kuidas ennast, oma tööandjat ja kliente sotsiaalmeedias tulemuslikumalt müüa), räägime kolmapäeval 12. mail kl 18.00 EPRA klubiüritusel “Persoonibrändi kujundamise ABC ja D”.