From 70 to 9,2000 people: one month later

On June 20, 2011, in In English, by Siim Lepisk

We just merged my digital services agency with a Big Four agency, growing from 70 to 9,200 employees in one month. From the manager’s point of view, what has changed since then?

  • Information – corporate knowledge base and intranet are huge resources for marketing insight. Also we’re part of global weekly newsletter and local monthly newsletter contains more exciting content. I wouldn’t even need any other digital marketing related news or research sources than the corporate ones.
  • Productivity tools – some software development processes (e.g. testing), is now taken into higher level of professionalism. Now we can more easily afford enterprise tools to govern our IT processes.
  • Trainings – in-house training are even more popular. If you have word-wide brand, it’s probably easier to get hardcore speakers for in-house trainings.
  • Workload – there is indeed a higher amount of sales leads what to filter. Large clients trust us even more. More paid work for everybody, which is very nice.
  • IT governance - IT governance is now part of global network that defines some standards for hardware and software. The corporate policy defines that Estonian manufacturers are not listed as preferred hardware vendors.
  • Innovation – efficient working leaves us more time for productizing the existing software solutions. Soon we will be announcing our first public product that everyone could use.

Obviously there are more interesting changes, but those are the ones I could classifiy at this point of time.

Ettevõttesisene motivatsioon ja efektiivsus

On December 20, 2007, in Eesti keeles, by Siim Lepisk

Rääkides ühel eileõhtusel pidustusel paari sõbraga, selgus üks lihtne mudel projektipõhise ettevõtte efektiivsuse tõstmiseks. Käsitletava ettevõtte puhul moodustatakse iga projekti puhul eraldi umbes 5-liikmeline projektipõhine meeskond.

Sellest lähtuv esmane tegevuskava ettevõtte juhtkonnale (kui efektiivsusest ja kasumist huvituvale seltskonnale) elluviimiseks:

  1. Projektijuhid peavad olema teadlikud, et iga meeskonnaliige vajab individuaalset käsitlemist ja motivatsiooni
  2. Projektijuhid peavad olema teadlikud, millist käsitlemist ja motiveerimist iga tema meeskonnaliige vajab ning sellele vastavalt iga indiviidiga oma projektis tegelema
  3. Projektijuhtide jaoks peab olema loodud infovahetust soodustav keskkond, mis võimaldab projektijuhtidel saada/vahetada infot meeskonnaliikmete eripära kohta
    • Vastutaja: ettevõtte juhtkond peab soodustama selliste keskkondade tekkimist ja toimimist
  4. Koostöö projektides peab olema “vabatahtlikel kokkulepetel põhinev juhitud protsess”. S.t. iga projekti roll teab enda vastutust, ülesandeid, ootusi jmt, ning on sellega ise projektiga liitumisel vabatahtlikult nõustunud ja teadlikult tegutseb vastavate kokkulepete põhiselt.
    • Vastutaja: projektipõhiselt vastutab projektijuht
    • Vastutaja: ettevõtte tasandil vastutab ettevõtte juhtkond

Väärikus

On March 22, 2007, in Uncategorized, by Siim Lepisk

Aeg-ajalt enne järjekordset Ülo Vooglaiu külastust formuleerin selliseid mõtteid:

Mis on väärikus

  • Väärikus on käitumine vastavalt isiklikele ning ühiskonnas üldtunnustatud väärtustele.
    • Ausus:
      • Oma arvamuse ausalt ja viisakalt väljaütlemine, ka juhul kui teiselt poolt on oodata kriitikat selle suhtes
      • Endale ausaksjäämine ja tõele näkkuvaatamine ning sellele vastavalt tegutsemine
    • Vastutusvõime: Oma lubaduste täitmine/pidamine
    • Julgus: Julgemine öelda EI
    • Austus: Ausa tagasiside andmine teisi solvamata
    • Abivalmidus: „Kus häda näed laita, seal tule ja aita” – vajadusel „varrukate üleskäärimine” ja asjade ärategemine
    • Moraalsus: Oma moraalinormidest ja väärtustest mitte allapoole laskumine
    • Diplomaatiline korrektsus: Oskus probleemi lahendada nii, et selle tegevuse käigus ei tekitata teistele osapooltele lahendamise olulisi lisaprobleeme. NB! See ei tähenda suhtumist „juriidiliselt on kõik korrektne”.
    • Tänulikkus: Oma tänu väljanäitamine
  • Väärikus on positiivne vastukaal erinevatele destruktiivsetele mõtteviisidele (vt „mis väärikusest sõltub”)

Kuidas väärikus tekib

  • Väärikus baseerub inimeste isiklikel väärtustel
    • Kuna väärtused on aga regiooniti erinevad, võib ka väärikuse mõiste tajumine olla erinev
  • Iga indiviidi väärikuse olemust taset mõjutab tagasiside nende vanematelt, sõpradelt, töökaaslastelt sotsiaalsetest gruppidest, riigi seadustest

Mis väärikusest sõltub

  • Inimeste lähedaste ja seeläbi kogu ühiskonna heaolu
    • Tüüpilisteks negatiivseteks väljunditeks väärikuse kadumisel/vähenemisel on: korruptsioon, silmakirjalikkus, ignorantsus, julmus, hoolimatus, vastutustundetus, argus, immoraalsus, õelus, tänamatus, …
Tagged with: