Siim Lepisk blog » isiklik bränd

Mis on CV juures kriitiliselt tähtis?

Siim — Mon, 20 Jun 2011 12:58:00 +0000

Vaatan läbi CV-sid. Mõned mõtted, kuidas kindlasti tööd ei leia:

praeguse ja möödunud tööandja nimed peidetud
nimi puudub
nime googeldades ei leia ühtegi sisukat tulemust

Mis veel hea töö leidmise tõenäosust vähendavad:

puuduv palgasoov
puudub foto

Aju puhkab asotsiaalmeedias

Siim — Thu, 02 Dec 2010 17:55:58 +0000

Elu ei ole ainult produktiivsus, efektiivsus ja saavutamine. Igas asjas on ka suurel määral fun’i või niisama toredaid mõtteid, mis mõne jaoks on suurema, teise jaoks väiksema tähtsusega. Isiklik blogi ja Twitter on minu jaoks üsna ametlikud keskkonnad ning Facebooki 500-t sõpra ei taha ka igasuguste “niisama toredate” mõtetega tülitada. Rääkimata kõige tööalasemast sotsiaalvõrgustikust LinkedIn’ist. Seega tegin Tumblr’isse eraldi keskkonna inspireerivate või muidu lõbusate materjalide ning mõtete hoidmiseks. Nendel ”toredatel postitustel” saab igaks silma peal hoida minu Tumblr’i konto kaudu: siimlepisk.tumblr.com.

Tumblr, muide, on üks äraütlemata tore ja lihtne koht kiirete (multimeedia)postituste tekitamiseks. Seega võib ka juhtuda, et postitused uuenevad tihemini kui blogis, Twitteris või Facebookis.

Kuigi kommenteerimine ei ole Tumblr’is tehtud nii lihtsaks kui nt blogis või Facebookis, võib teda tinglikult nimetada asotsiaalmeediaks. Samas saab iga fänn jälgida uuendusi läbi Tumblr’i RSS voo või luua oma Tumblr’i konto. Või lasta ajul puhata ning lisada see leht omale järjehoidjatesse.

Siim Lepisk lehekülg Tumblr'is

Muide, mu ametlik RSS voog jääb ka sellest “tilulilust” puutumata. Seega RSSi kaudu jäävad jätkuvalt käima “rohkem mõtestatud” blogipostitused originaalmaterjaliga, Flickr’i pildid ja Delicious’i märkimisväärsemad lingid. Twitter jääb jätkuvalt täiesti iseseisevaks kanaliks.

Kuidas koostada hea programmeerija CV

Siim — Thu, 18 Nov 2010 09:58:44 +0000

Viimase aasta jooksul olen oma meeskonda otsinud pidevalt täiendust programmeerijate näol. Jälle CV baasides ringi vaadates märkasin, et viimase 6 kuu jooksul on tekkinud sadu PHP ja .Net kogemusega inimesi. Kuidas aga nende seast õige leida? Millised CV-d müüvad hästi?

Hea LinkedIn-i CV näidis PHP arendajalt

Hea CV vastab vähemalt järgnevatele küsimustele:

Kui kaua on Sul kogemust tehnoloogiaga X, arendusplatvormiga Y, tarkvaraga Z?
Millises konkreetsetes projektides oled osalenud? On need avalikud leheküljed või firma sisekasutuseks tehtud süsteemid? Kui mahukad need on? Kui kliendi nime ei saa nimetada, siis mis ärivaldkonna projektid need on?
Milline on Su palgasoov?
Millised Sinu tugevused teevad Sinust parima kandidaadi? Ole aus – ennast üle müüa pole mõtet, edukale intervjuule järgneb tavaliselt ka taustauuring.
Õigekiri peab olema korrektne. Eriti kui töö on osaliselt inglisekeelne.

Kuivõrd tihti on tööpakkujal ees kümneid või isegi sadu CV-sid, võib mistahes ülaltoodud nõude eiramine tuua kaasa automaatse diskvalifitseerimise. Parema töö leiavad kiiremini need, kellel on esmajoones atraktiivne CV.

PS: Võimalike CV puuduste osas motiveerivad silma kinni pigistama ainult head soovitajad.

Empire Avenue: kauple sõprade aktsiatega

Siim — Thu, 17 Jun 2010 09:28:55 +0000

Viimse Reliikvia filmis öeldi klassikaline lause “Me kõik oleme ühtviisi müüdavad, üks on ainult kallim kui teine”. Paarkümmend aastat hiljem sai ka üks start-up sellest mõttest aru ning tegi isikubrändi aktsiatega kauplemise portaali Empire Avenue.

Welcome to The People’s Market on Empire Avenue, where you can have fun buying, selling and trading shares in your best friend, your favourite blogger, that band you like or even your mom… anyone! Best of all, it’s totally free.

Tõesti on tegu tasuta teenusega – punkte ehk “raha” teenib erinevate tegevuste eest portaalis. Tüüpiliselt teenib iga investeering ka kobedaid intresse, mida reinvesteerida.

Aktsiate hind sõltub kaubeldava aktiivsusest sotsiaalmeedias: blogis, Facebookis, Twitteris, Flickris jne.

Pärast väikest mängimist tuleb tõdeda, et kui ühel korral portaali satud, tahab süsteem Sind seal iga hinna eest kinni hoida. Mäng on üles ehitatud üsna sõltuvusttektivatalt – nagu päris börs.

Lisaks on võimalik teenitud punktide eest omale promo teha ja enda isiklikku väärtust täiendavalt kasvatada.

Empire Avenue uus huvitav sotsiaalmeedia algatus, mida soovitan igal uuendusmeelsel inimesel kasvõi tunnetuse saamiseks proovida.

Võimalik kasu keskkonnast reaalelus:

õpetab: annab parema arusaama, kuidas tänapäeva börs ja tuleviku turud töötavad
inspireerib olema inimesi aktiivsemad sotsiaalmeedias – punktide teenimiseks
ühendab uute huvitavate inimestega
treenib aju, eriti siis kui igapäevaselt börsidel ei tegele
lahutab meelt – palju mõtestatum tegevus kui niisama telekat vaadata!

Portaal töötab praegu ainult kutsetega, kuid kui soovid invite‘i, võta minuga ühendust!

Tööotsija taustauuring internetis ja sotsiaalmeedias

Siim — Thu, 27 May 2010 15:51:06 +0000

Persoonibrändi ja sotsiaalvõrgustikega seonduvalt on alati päevakorral privaatsuse teema: kas ja mil määral on eetiline teha potentsiaalse töötaja taustauuringut interneti kaudu? Sellele küsimusele on alatiseks poolt- kui vastuargumente. Tänaseks on teemal “Future employment selection methods: evaluating social networking web sites” lausa teadustöid kirjutatud. Muu hulgas suutsid uuringus osalenud hindajad üksnes sotsiaalvõrgustike profiilide alusel headel ja kehvadel töötajatel ühte moodi vahet teha!

Olen ise nii tööandja rollis kui ka oma pärisnime all aktiivne sotsiaalmeedia kanalites (blogi, twitter, facebook, linkedin jne). Seega on siinkohal mõistlik tööjõuturu elavdamiseks oma kogemust jagada ja isiklikke seisukohti väljendada.

Aspektid, mida sotsiaalmeedias persoonibrändi turundamisel ja inimeste töölevõtmisel silmas pidada:

Iga keskmise personaliinimese kohustuste hulka kuulub töölevõetava isiku taustauuring. Tüüpiliselt kasutatakse esimese sammuna otsingumootoreid Google ja Neti.ee, tihti ka sotsiaalvõrgustikke. Tean personalispetsialiste, kellel on selleks otstarbeks lausa oma alter ego profiilid loodud. See ei ole mingi uudis – nii on varjatult tehtud juba vähemalt 4-5 aastat. Täna isegi kinnisvaramaaklerid googeldavad oma klientide tausta. Rääkimata sellest, et enamik inimesi googeldab iseennast. UPDATE: Andmekaitse Inspektsioon on väljastanud juhendi, mille kohaselt justkui ei tohiks inimesi enne töölevõtmist googeldada. Juristid on aga kommenteerinud, et kohus tõenäoliselt lihtsalt googeldamise eest kedagi kunagi süüdi ei mõista.
Mõneti on inimese googeldamine isegi objektiivsem kui taustinfo uurimine potentsiaalse töötaja endistelt kolleegidelt. Endised kolleegid lisavad ju kodaniku iseloomustamisel alati oma subjektiivselt positiivse või negatiivse võimendusega vaatenurga. Tööandjal tasub arvestada mõlemat allikat. Töölevõtja vastutada on ju see, et töötaja võetaks võimalikult õigele ametikohale talle täiel määral sobivas organisatsioonis.
Personaalse info levitamine on iga inimese enda kontrolli all – internetti postitamisel tuleb alati arvestada, et see teave võib saada avalikuks. Üha enam kirjutavad ajakirjanikud artikleid sotsiaalmeediast saadud info alusel.
Tööandjate eelistused jäävad alati erinevateks. Paljud “normaalsed” tööandjad eelistavad neid töötajaid, kes ennast ja oma (tulevast) firmat internetis positiivselt turundavad. Mõne tööandja jaoks on jällegi oluline, et inimene avalikult oma arvamust ausalt avaldab. Teised tööandjad eelistavad “anonüümseid” töötajaid. Seega on igal inimesel vaja langetada otsus, kas ta eelistab olla anonüümne või jätta endast sihilikult mingit laadi (positiivne) kuvand. See, mis võib ühele tööandjale tunduda tabuteema (nt alkoholilembus), võib teisele olla just positiivne. Näiteks on ettevõtteid, kus kolleegid töövõitude puhul kõvasti pidu panevad ning sisekliima huvides ongi oluline, et kõik kolleegid koos võitu tähistavad, mitte nurga taha ära ei kao.

Veel mõned riskid, mida ei ole võimalik välistada, kuid mille mõju on võimalik vähendada neid teadvustades:

Alati eksisteerib risk, et inimene on oma kuvandi sotsiaalmeedias liiga ilusaks maalinud, kuid uuringud näitavad, et tavaliselt vastab sotsiaalvõrgustikes kuvatud imago reaalsusele.
Kogu inimese kohta internetis levitatav info ei ole alati tema enda kontrolli all. Lubamatult info lekitajad (näiteks riigiasutused) tulebki võtta vastutusele!
Internetist on infot kustutada oluliselt raskem kui lisada. Seega on mõistlik suud paotada läbimõeldult. Samuti ei tasu arvata, et eksisteerib anonüümsus – kõik jäljed on alati võimalik üles võtta ja jõuda nende tekitajani. Samas, üldjuhul kõiki otsingutulemusi läbi ei vaadata. Seega kui Google otsingu esimesed 2-3 lehekülge sisaldab kodaniku kohta “piisavalt normaalset” infot, võib selle “muu jura” ka tahaplaanile jätta.
Internetis mingi nime all esinev inimene võib olla hoopis keegi teine. Seda nii kogemata nimekaimuna, pahatahtlikult või oma veebipõhise alter ego kaudu. Tööandja seisukohast aitab vale nime riski maandada põhjalikum taustauuring ja faktide kontroll. Töötaja seisukohast aitab valeinfo vastu oma adekvaatse kuvandi laiem levitamine, et see tõuseks otsingutulemustes esile.
Tööandja on alati subjektiivne inimese omaduste, huvide, hobide, eelistuste jms hindamisel. Juriidilises mõttes on see ebaõige, kuid parem on “võimalikud probleemid” tuvastada ja/või teadvustada enne töölevõtmist, selmet üllatustega maadelda ja konflikte tekitada pärast seda kui inimene on juba tööl mugavalt sisse elanud. Igaühel on ju võimalus oma avalike sõnavõttudega just oma positiivseid kriteeriumeid esile tõsta.

Kokkuvõtteks paar olulist põhimõtet tööotsijale:

Tuvasta oma tugevused, mida tahaksid esile tõsta.
Jää internetis julgelt iseendaks.

Blogipostitust ajendas kirjutama Äripäeva artikkel ning Facebookis sellele järgnenud diskussioon. Sotsiaalmeediale kohaselt on see postitus avaldatud esimesel võimalusel niipea kui midagi öelda on. Ning täieneb ajas vastavalt vajadustele. Ühtlasi tänan inspireerijaid, kes on Facebookis vastaval teemal asjalikult sõna võtnud: Aune Past, Kaupo Kalda, Hendrek Kraavi, Katri Kerem!

Esitluse kokkuvõte: PR spetsialisti persoonibränd sotsiaalmeedias

Siim — Thu, 13 May 2010 10:55:29 +0000

Tegime koos Liisi Toom‘iga eile Eesti Suhtekorraldajate Liidu klubiõhtul paaritunnise töötoa persoonibrändi teemal. Hoolimata päikeselisest ilmast oli kohal kümneid PR inimesi, kes olid moodustanud meeldivalt avatud ja konstruktiivse õhkkonna. Mõned kokkuvõtlikud mõtted:

Kõik kohalolnud kasutavad Facebooki, kuid umbes pooltel oli profiil LinkedIn’is. Esitluse lõpuks tundus, et ka PR inimesed hakkavad üha enam LinkedIn’ist väärtust leidma.
Üks turundusjuht tõi näitena, et tema saab tänu oma heale tööle (sotsiaalmeedias) keskmiselt iga nädal ühe tööpakkumise. Suurepärane näide persoonibrändist!
Keegi ei tunnistanud Farmville’i mängimist ja paljud tõdesid, et on oma suhtlusringkonnast selliseid spämmijaid välja tõrjunud. Samas paljud nõustusid, et mingid mängud võivad hakata koguma populaarsust ka “normaalsete inimeste” hulgas.
Osalejad märkisid, et toote või teenuse agressiivne või liialt läbipaistev reklaamimine sotsiaalmeedias tekitab pigem vastureaktsiooni. See toob õnneks täiendavat tööd PR inimestele ja sotsiaalse meedia inseneridele, kes oskavad müüa ahvatlust, mitte toodet või teenust.
Tõdeti et üha enam voolib ka peavoolumeedia uudiseid sotsiaalmeediast leitud info baasilt. Seega on sotsiaalvõrgustikud oluline sisend ajakirjanikele.
Näis, et kõik nõustusid mõtteviisiga genereerida rohkem positiivsust enda ümber ning ehk nakatab see liikumine järjest enam ka massimeediat

EPRA esitluse slaidid: konkurentsieelis digitaalse persoonibrändiga

Siirad tänud osalejatele innustava kogemuse eest!

Uuring: PR inimesed sotsiaalmeedias

Siim — Mon, 10 May 2010 06:34:11 +0000

Seoses persoonibrändi koolitusega Eesti Suhtekorraldajate Liidule (EPRA) tegin eeltööks uuringu EPRA liikmetesotsiaalmeedia kasutamisest. Võttes arvesse, et Eestis populaarseim sotsiaalvõrgustik on Facebook rohkem kui 200’000 eestlasega (umbes 30% Eesti internetikasutajatest), püstitasin uuringu algul hüpoteesi, et Eesti PR inimestest on sotsiaalmeedias esindatud ehk ~50%. Tulemused olid aga üllatavad: 80% EPRA liikmetest kasutab Facebooki, 59% LinkedIn’i ning 32% Twitterit! Kõigist liikmetest 15% olid oma täisnime all leitavad muudest võrgustikest nagu Netlog, Plaxo, foorumid jms.

Uuringu valimiks olid kõik liikmed EPRA kodulehelt. Metoodikana kasutasin liikmete nimede googeldamist. Kui Google’i otsingutulemuste esimesel leheküljel ilmnes viide vastava kodaniku sotsiaalvõrgustiku profiilile, lugesin profiili eksisteerivaks. Orkutit, Rate’i jms ei uurinud üldse, kuna need ei ole tõsiseltvõetavad kanalid. Seega ei ole valimi suurus ega metoodika kõikehõlmavad, kuid võimaldavad teatud tähelepanekuid:

Otsisin täiendavalt Facebookist ja LinkedIn’ist liikmeid nende nime alusel ning leidsin niimoodi sotsiaalvõrgustikest veel mõned liikmed. Seega 80% juhtudest ilmneb inimese sotsiaalvõrgustiku link tema nime googeldades Google’i esilehel.
Facebookis näis enamik kasutajatest elavat oma privaatset elu, st ei turundanud eriti oma tööandjat, vähesed jagasid oma wall’i ka avalikult
Suur osa LinkedIn’i kasutajatest oli oluliselt väiksema arvu “sõpradega” kui Facebooki profiilid
Üllatuslikult omasid pea kõik riigiasutuste töötajad Facebooki profiili
Uuring ei pretendeeri täielikule tõele, kuid iseloomustab erinevate sotsiaalvõrgustike kasutuse osakaalu Eesti progressiivsete inimeste ringkonnas

Kokkuvõttena on PR inimesed sotsiaalvõrgustikes esindatud tugevamalt kui keskmine Eesti internetikasutaja. Samas rakendavad vaid vähesed neist oma persoonibrändi “võlusid” sotsiaalvõrgustikes. Sellest, kuidas saavutada persoonibrändi abil isiklik konkurentsieelis (st miks ja kuidas ennast, oma tööandjat ja kliente sotsiaalmeedias tulemuslikumalt müüa), räägime kolmapäeval 12. mail kl 18.00 EPRA klubiüritusel “Persoonibrändi kujundamise ABC ja D”.

Persoonibrändi turundamise tulemustest

Siim — Thu, 18 Mar 2010 15:50:00 +0000

Möödunud nädalavahetusel tegin JCI Kevadkonverentsil paaritunnise seminari teemal persoonibrändi turundamine sotsiaalmeedias. Seminari slaidid leiad siit:

Olen sotsiaalmeedias märganud mitmete konverentsil osalejate “paranenud tulemusi”. See valmistab mulle tõelist heameelt!

Küll aga olen oma “konverentsijärgses eufooriakookonis” märganud ka imelikku tendentsi. Viimase kahe päeva jooksul olen virtuaalselt osalenud veel kahel konverentsil:

Infoühiskonna konverents, mille Twitter #iyk oli täis asjalikke kokkuvõtteid. Kodanikud kiidavad ametnikke, ametnikud liiguvad ettevaatlikult aga huviga sotsiaalmeediasse jne.
Password 2010 turunduskonverents #pswd10 Twitteri voog oli täis kanget kriitikat ja lausa sõimu ettekandjate teemal. Kui positiivseid noote tuli, siis olid need kõik stiilis “sain ühe hea idee aga teistele küll ei ütle”. C’mon, turundajad, kas tõesti ainus viis ennast turundada on ajalehe või TV reklaamis, hoides “tarkuseterad” üksnes endale? Not exactly leading by example…

Milles asi? Kas tõesti suudavad “IT inimesed” ennast sotsiaalmeedias juba palju paremini turundada kui turundusinimesed?

Blogi uus sisuhaldusmootor

admin — Thu, 18 Mar 2010 07:55:28 +0000

Tõstsin oma blogi uue sisuhaldussüsteemi – WordPressi – peale. Kuivõrd Google piirab oma Blogger’i funktsionaalsust alates 1. aprillist, otsustasin kogu blogi 20. märtsil migreerida.

WordPressi funktsionaalsus on igal moel edasijõudnum ja interaktiivsem kui Blogger. Mõned uued võimalused:

Disqus sotsiaalne kommenteerimine
Kategooriapilv
Twitteri viimased postitused

Aja jooksul lihvin funktsionaalsuse osas üht-teist veel. Igatahes on WordPress suurepärane tööriist oma persoonibrändi digitaalseks haldamiseks.

9 ideed: kuidas leida tööd 2010?

Siim — Sun, 10 Jan 2010 16:49:00 +0000

Viimase paari kuu jooksul olen oma ettevõttes otsinud inimesi tööle mitmele positsioonile. Olen tööandja rollis vaadanud läbi sadu CV’sid ja teinud kümneid intervjuusid inimestega, kes tahaks töötada digitaalturunduse agentuuris. Järgnevalt mõned olulisimad õppetunnid ja mõtted tööandja seisukohast, mida tööotsija tihti ise ei ole läbi mõelnud. Need kehtivad ennekõike digitaalmeedia valdkonnas, ent on piisavalt universaalsed mistahes teabetöötaja positsiooni otsingu puhul.

1. Mis on Sinu jaoks tegelikult oluline?

Kõik algab kandidaadi väärtushinnangutest. Mida Sa ise tegelikult väärtustad? Kas täna on olulisem näiteks raha, meeskond või töö sisu? Kui raha on olulisim, eksisteerib oht, et ühel hetkel käid tööl vaid raha pärast, teised tegurid hakkavad rahulolu langetama, motivatsioon ja töötulemused langevad ning neid saab tõsta üksnes palga suurendamisega. See aga ei ole meelepärane strateegia ühelegi tööandjale. Võib-olla on Sulle tegelikult olulisemad mingid teised väärtused?

2. Ühised väärtused

On kulunud tõde, et inimesi palgatakse tihti nende kompetentside järgi ning loobutakse nende (ebasobivate) väärtuste tõttu. Kas aga potentsiaalse tööandja enda väärtused ühtivad Sinu omadega? Ettevõtte juhtide nimede googeldamine on legaalne taustauuring. Iga kaasaegse agentuuri juhil on täna oma digitaalne jalajälg – sotisaalvõrgustike profiilid, avaldatud artiklid jms. Kas see inimene, keda leidsid, on ikka Sinuga piisavalt sarnaste huvidega? Kui ta Sind EI väärtusta, siis kas tahad ikka tema juures töötada? Tööandja väärtustab Sind tõeliselt, kui oled temaga ühel lainel, olles seejuures südamest siiras.

3. Rahal on nüüd teine väärtus

Mõned aastad tagasi kui palgad vaid tõusid, oli kõigil justkui raha nagu muda. Palgatase Eesti digitaalmeedia sektoris on viimase aastaga 10-20% langenud. Palgatõusu pole ka enne 2010 keskpaika ette näha. Üksikud ettevõtted on aga 2008 aasta palgataset suutnud säilitada või isegi tõsta. Prognoositakse ka töötuse kasvu ka vähemalt 2010 keskpaigani. See hoiab palgataseme jätkuvalt langustrendis. Kuivõrd Eestis enam ülemäära raha pole, on raha väljaspool Eestit jätkuvalt, ent samuti mitte lõputult palju. Tavaliselt on finantsiliselt edukamad need, kes teevad tööd Eestist väljapoole, kõrgema ostujõuga riikidesse.

4. Kustkohast tuleb Sinu palk?

Palk tuleb alati klientide või investori rahakotist. Kliendid maksavad selle eest, et tarnija tõstab nende ettevõtte väärtust. Tarnija investorid maksavad oma töötajatele äri kasvatamise eest. Aktsiaseltside ja Osaühingute üks oluline eesmärk on lisaks üllastele maailmaparandamise missioonidele ja visioonidele ka kasumit teenida. Finantskasumit on muuhulgas vaja palga ja maksude maksmiseks, heade töötingimuste loomiseks ja pidevaks arenguks ehk uute väljakutsete pakkumiseks. Seega raha ei tule lihtsalt “kusagilt”, vaid see makstakse töötajale välja mingi eesmärgiga

5. Kellele ja kui õiglase hinnaga Sa ennast tööintervjuul müüd?

Kas tööintervjuu toimub inimesega, kes adub midagi finantsidest? Sind palkavat äriinimest huvitab, et mil moel Sa aitad ettevõttel rohkem kasumit teenida. Mis on Sinu lisaväärtus meeskonnale ja ettevõttele, kuhu soovid liituda? Kas ja kuidas oled pärast majandustõusu lõppemist nii suurepäraselt arenenud, et väärid küsitud töötasu?

6. Mis Sind tegelikult innustab?

Iga tööandjat huvitavad motiveeritud töötajad. Motivatsioon on “innustatud olemine” – teised saavad Sind vaid innustada, kuid motiveerida saab igaüks vaid iseennast. Sa lood parimaid tulemusi vaid motiveeritud olles. Tee endale päris selgeks, mis on Sulle täna olulisimad motivaatorid. On see raha, meeskond või töö sisu? Miks just selline palgatase? Miks just see ettevõte ja see positsioon?

7. Motivatsioonikiri eristab Sinu tugevused teistest

Enamik tööotsijatest täna veel tugevaid motivatsioonikirju ei kirjuta. Omal ajal on paar headhunter‘it mulle öelnud, et mu motivatsioonikirjad on ühed parimad, mida nemad iial näinud on. Head põhjendused konkreetse töökoha saamiseks ja oma tugevuste esiletõstmine ei taga veel kohe võitu, kuid parendavad märgatavalt Sinu konkurentsipositsiooni.

8. Google on Sinu parim soovitaja

Sinu tegelik CV on Google. Googeldades kandidaadi nime, saab tööandja saab tihti esimese “reaalse” emotsiooni võimaliku töötaja kohta. Soovitajad on olulised, kuid nad ei pruugi alati anda objektiivset infot. Google annab tihti huvitava ülevaate inimeste (“olematust”) taustast.

Tööandja tahab Su nime googeldades leida infot – näiteks Sinu Twitteri, LinkedIn-i ja Facebooki profiili. Mulle on näiteks oluline ka iga meeskonnaliikme ausus ja avatus, seega olen õnnelik, leides Sinu kohta võimalikult palju objektiivset informatsiooni. Näiteks minu tänaste meeskonnaliikmete nimesid googeldades leiab otsingutulemuste esimeselt lehelt infot nende kõigi kohta.

Tõeline pluss on aga oma blogi koos asjakohaste postitustega. Kui blogi ei viitsi kirjutada, siis 160 tähemärgiga Twitteris väljendamine ei nõua ju palju vaeva? Ka piltide näitamine Facebookis või Orkutis võib omada positiivset mõju.

Umbes 95% kandidaatide nime googeldades ei ole ma aga praktiliselt mitte midagi huvitavat leidnud, mis inimese isiksust kirjeldaks! Kui Sina oled nende 90% ebahuvitavate inimeste hulgas, siis väikseimgi digitaalne jalajälg (sotsiaalmeedia profiil) tõstab Sind võidukama 10% hulka!

Olles nüüd läbi mõelnud oma isiklikud väärtused ja võimalik kasu ettevõttele, võiksid ka Sinu sotsiaalmeedia profiilid neid väärtusi peegeledada.

9. Paku ise ideid välja

Hindan initsiatiivi nii intervjuudel kui juba enne kandidaadiga kohtumist. Nimelt võib ka tuttavatel tööandjatel olla huvitavaid pakkumisi, millest nad ise veel ei tea. Hoia silma peal oma sõpradel, kes võivad olla potentsiaalsed tööandjad. Mis saaks olla veel parem müügiargument kui keegi mu sõber või tuttav ütleb, et “Sain Sinu Twitteri postitustest sellise ägeda mõtte – äkki saaks Sinu ettevõttes hakata klientidele sellist väärtust pakkuma”? See näitab nii isiku initsiatiivikust, koostöövalmidust kui ka loovust. Isegi kui ideest ei kerki kohest äri, saab idee autor kindlasti tööandja silmis plusspunkte. Me ise loome oma reaalsuse – kunagi ei tea, mida ühest heast jagatud mõttest võib välja kooruda!

Kokkuvõtteks

Checklist järgmiseks kandideerimiseks:

Millised on mu isiklikud väärtushinnangud ja tugevused ning mis mind innustab?
Milline ettevõte ja positisioon ühtib minu väärtushinnangutega?
Millist väärtust suudan ettevõtte omanikele ja meeskonnale pakkuda?
Kas mu sotsiaalmeedia profiilid on ajakohased?
Millise uue töökoha suudan oma mõttes luua ja kellele selle idee maha müüa?

Edukat kandideerimist!