Aju, sotsiaalvõrgustikud ja tuleviku raamatud

Uurisin veidi teadlaste käsitlust tuleviku inforkandjate teemal. Raamat vs digitaalmeedia. Refereerisin mõned huvitavamad tähelepanekud allpool.

Võrreldes raamatukogu ja sotsiaalset võrgustikku (kasvõi pubi), saab inimaju rohkem inspiratsiooni värske infoga rikastatud ja pidevalt muutuvast keskkonnast. Seetõttu saab tuleviku infokandjaks staatilise teksti asemel dünaamiline sotsiaalvõrgustik, mis kannab endas ajakohast teavet. (Alan Liu)

Inimestele meeldib lugeda köidetud raamatu-taolist kirjandust. Seega saavad tuleviku raamatud olema kiibistatud - tavaraamatul on ka elektroonne vaade. Kiibistatud võimaldab lugejal näiteks otsida teksti ning suhelda teiste lugejatega. Oluline on aga mitte unustada, et loeb sisu, mitte vorm. (David Gelernter)

Digitaalmeedia puhul vahetab lugeja tegevusi (e-mail, veeb, messenger) iga kolme minuti tagant ja vahetab projekte iga 10 minuti tagant. Seega ei saa loota, et keegi digitaalsesse teksti pikalt süveneks. Digitaalse teksti tarbimise efektiivsus erineb aga vanusegruppide lõikes - nooremad inimesed, kes on digitaalsuses sündinud, on multitaskimises efektiivsemad ning jõuavad digitaalmeediat kasutades teistsuguste tulemusteni kui vanem generatsioon. (Gloria Mark)

Kokkuvõtlikult võib öelda, et olgu paber kuitahes hea infokandja, liigub trend selgelt digitaalsuse poole. Võidavad need kirjutajad, kes oskavad arvestada digitaalmeedia lugejate eripärasid. Kas Sina oled juba efektiivne digitaalne kirjutaja või vajad sel teemal täiendavat teavet? Kogun materjali oma RSS voogu - seda saab mugavalt jälgida RSS-i, Twitteri või e-posti teel!

TOP Estonian eGovernance success stories

Estonian IT Architecture committee asked me what are my favorite examples of Estonian eGovernance success. Here are my TOP Estonian e-Governance solutions/systems/projects.

Infrastructure solutions making citizen's life better on background:

1. eID infrastructure (achieved ubiquitous level)
2. X-tee infrastructure (achieved ubiquitous level)
3. Document exchange centre (maturity level)
4. Administration system of the state information system RIHA
5. ePolice

Useful e-services for citizen:

1. Company registration and information portal
2. Interenet voting (maturity level)
3. Web Map server
4. Citizen portal (maturity level)
5. eKool (eSchool)
6. eTax Board, e-Customs
7. eHealth (pilot level)
8. Address Data System

Other good background initiatives are:

• CERT Estonia
• Estonian Information Society Strategy
• Interoperability framework

Good to know what we have here running as a big picture. For further information, you could also visit eGovernance Laboratory, which is a company independently piloting Estonia's best practices abroad.

Logistikaseminari slaidid

20. märtsil astusin Logistikaseminaril üles teemaga "Efektiivse(lt) tarkvara tellimine". Seminari slaidid valmisid koos Helmese kvaliteedijuhi Meelis Lang'iga ja on saadaval siin.

Kokkuvõttena on tänased TOP5 märksõnad / kriitilised edutegurid järgnevad:

1. Tellija ja arendaja inimressursi kogemus ja kompetents
2. Tellija ja arendaja ühine visioon
3. Klastrid ja erinevate osapoolte koostöö
4. Eurorahade maksimaalne ärakasutamine
5. Agiilne arendus - turuseisule kiire reageerimine
   

TOP10 iPhone tasuta tarkvara

iPhone'ile loob konkurentsieelise teiste "iPhone killerite" ees võimalus paigaldada telefonisse väärt tarkvara. 10 olulisimat tasuta Application'it on minu meelest:

1. LinkedIn
   
2. Evernote
3. Facebook
4. Google Mobile App
5. Remote Desktop Lite
6. Shazam
7. Fring
   
8. Google Earth
9. Delicious
10. iTie

Minu Mac'i TOP10 vabavara

MacOS X'i vabavaralisest tarkvarast pean kõige olulisemaks ja ise kasutan:

1. Firefox brauser (koos Delicious Bookmarks ja AdBlock lisadega)
2. Skype suhtlustarkvara
3. Adium suhtlustarkvara (MSN, Gtalk, MySpace etc)
   
4. Cyberduck SFTP/FTP klient
5. Burn CD/DVD kirjutamise tarkvara (ka ISO failide jaoks)
6. VLC videomängija ja draiverid
7. Freemind mind-map tarkvara
8. Frostwire allaladimistarkvara
9. Evernote märkmete süsteem üle mitme platvormi (sh Mac, Windows, veeb, iPhone jne)
10. Capture Me screenshotide tegemiseks
    

Ülaltoodu on ka hea install checklist uuele arvutile :)



Kas Sinu meelest on midagi olulist lisada?

Odavaim ressurss

Üks odavamaid ressursse arendustöödeks on vabatahtlikud. Nii näiteks kaasab Facebook kavalalt vabatahtlikke oma portaali Eesti keelde tõlkimiseks. Orkutist mäletan, et nemad palusid lõppkasutajatel tõlkeid üle vaadata.


Seega mistahes avaliku teenuse puhul on hea mõte püüda kaasada arendamisse kasutajate ressurssi. See muidugi eeldab mahukat olemasolevat kasutajabaasi ja töö tulemuse ülevaatamist.

Mil moel Sina kasutad täna oma klientide massiefekti ära?

Gartner: Edukad liituvad e-kommuunidega

Maailma juhtiv IT uuringufirma Gartner viimane uuring väidab, et 2010 aastaks on enamik Fortune 1000 ettevõtetest liitunud mõne on-line kogukonnaga. Väidetavalt on Generation V (Virtuaalne Generatsioon) eripäraks see, et edukad on need ettevõtted, kes pakuvad või ühendavad ennast sotsiaalsete e-võrgustikega, eesmärgiga olla oma klientide jaoks köitvam ja eelistatum. Samuti aitavad sotsiaalsed rakendused (nt Facebook, LinkedIn, Orkut...) koguda lihtsalt infot oma klientide tänaste ja tulevikuvajaduste kohta ning suunata neid tarbima oma tooteid ja teenuseid.

Seega 3 lihtsat küsimust:

1. Mil moel juba täna Sinu ettevõte kasutab ära e-võrgustikke?
2. Oskad Sa kujutada ette potentsiaali, mida e-kogukonnad pakuvad?
3. Mida saaksid täna social teenuste valdkonnas teha selleks, et edestada oma konkurente?
   

Muidugi oleneb keskkonna valik sellest, millised on sihtturud. Näiteks kui Sinu kliendid on "senior executives", soovitan soojalt uurida LinkedIn võimalusi. Head ülevaadet uutest e-võrgustikest ning olemasolevate edutus- ja edulugudest pakub lehekülg nimega The Next Web.

Süsteemiarendaja 7 käsku

Puutudes igapäevaselt kokku infosüsteemide loomisega, eksitakse pidevalt lihtsate reeglite vastu. Seekord inspireeris mind mõtted paberile panema blogipostitus, mis kirjeldab klientide pettumusi arendajate suhtes. Uurides aga efektiivseid arendajaid, selgub, et nende mõtteviisis on teatud sarnasused, mis viivad alati edule:

1. Ole vastutusvõimeline ja proaktiivne - võlusõna kahtluste kummutamiseks ja riskide maandamiseks on suhtlemine
2. Mõista teise huvisid - enne töö alustamist tee selgeks ülesande tegelik eesmärk ning selle mõistlik eeldatav ajakulu/investeering
3. Lahendusele eelneb vajadus - enne lahenduse väljapakkumist veendu, et mõistad ülesande olemust ja vajalikkust maksimaalselt. Keegi ei ole ideaalne tellija - ilma küsimata ei pruugi tellija osata ka oma soovi avaldada või vastust välja öelda.
4. Otsi sünergiaid, loo ja kasuta taaskasutatavaid komponente
5. Lahenda esmalt ärikriitiline funktsionaalsus - loo prototüüp minimaalse funktsionaalsusega. Alati saab asju keerukamaks teha, ent see omakorda ohustab keskendumist olulisimale.
6. Hoia suurt pilti silme ees kogu arenduse vältel. Ole pidevalt kursis, kui kaugel reaalselt asud - palju tehtud, palju veel teha. See ei ole ainult projektijuhi ülesanne, vaid on igaühe vastutus igal päeval.
7. Ole pidevalt empaatiavõimeline ja müü uut funktsionaalsust kliendi ärivajadustest lähtuvalt

Loomulikult on sarnased reeglid rakendatavad ka igapäevaellu üle kantuna.

Ideas from Teet Jagomägi's interview

There was an interview with Estonia's geoinformation systems (GIS) company Regio's leader Teet Jagomägi in Estonian monthly Saldo. I just love the way how shy-looking guy from small town presents his clear vision as a leader. Below are some of the ideas that I translated freeformly from Estonian to English to share them internationally:

Regio focuses on improving the quality of their products. In case of the market demand should go up, the company has to be ready to deliver fast enough. That requires employees to work smarter.

I adore the leader's focus on internal efficiency. The article also leaves an impression that people in Regio are well motivated and ready to work for long hours, ready to face new challenges and puzzles, which no-one has ever solved before. How about getting to know in a job interview whether the applicant is ready to take completely new challenges and full responsibility for solving them no matter if it takes long working hours or short? And whether new employee is ready to exceed himself daily (and hopefully get appropriate reward for that as well)?

Teet points out that one of his greatest management challenges currently is to manage change and keep people motivated in "crisis" situations. The most challenging are the moments when people are not too sure whether "old" people can develop and implement innovative concepts. But what are your greatest current management challenges?

In interview there is no clear reference on using their competitive advantages (I wonder what exactly are their advantages) as business advantage, yet it's a good sign if leader mentions that they are planning to do that. Teet also emphasizes on the importance of being rapid in taking full advantage of their advantages.

As of the general tendency in GIS systems, the new era's idea is to connect people's location to location-specific services and actions.

Anyhow, I hope that anyone who read this, also works in a company where people are motivated to creatively share and implement their ideas of new business opportunities.

Tarkvaraarenduse ja integratsiooni tulevik Eestis

Küsides Eesti tarkvaraarenduse valdkonnas tegutsevatelt inimestelt, „Milline on tänane ja lähiaja suurim väljakutse Sinu ettevõttes?”, võib enamik vastuseid võtta kokku väljendiga „inimressursi nappus”. Tegelik väljakutse on inimeste paigutamine õigetesse rollidesse ja nende arengu tagamine. Näiteks kui inimesel on eeldused ja tahtmine töötada juhtivprogrammeerijana, kes koordineerib kuluefektiivsemaid ida turu allhankijaid, siis peab ta saama seda teha.

Eestis on hulk väikeseid tarkvaraettevõtteid, kus töötavate inimeste tegelik potentsiaal jääb tihti rakendamata. Kas Sina tead mõnda tarkvaraarenduse valdkonna inimest, kes ei rakenda kogu oma potentsiaali? Oleks ju ketserlik lasta tal teha tööd, millega saaksid hakkama odavamad allhankijad? Kas asi on selles, et talle ei pakuta võimalust töö delegeerimiseks? Võib-olla suudaks talle paremaid võimalusi pakkuda mõni suurem Eesti
tarkvaraarendusfirma?

Vaadates viimaste aastate trende ja tulevikusuundumusi, väidan kaljukindlalt, et Eestisse jääb: projektijuhtimine, süsteemianalüüs, kasutajaliidese disain, osalemine arhitektuuri loomises, programmeerijate juhtimine, integratsioonitööd, paigaldamine, süsteemihaldus ja kvaliteedijuhtimine. Need on oskused, mille arendamisele tasub „IT-mehel” keskenduda. Tavaprogrammeerijaid on vaja eelkõige olemasolevate rakenduste edasiarendamiseks, mida väljast tellida ei oleks otstarbekas.

Tavaprogrammeerimise ehk masstoodangu jaoks kasutatakse üha enam ida riikide (Valgevene, Ukraina, ...) odavamat arendusressurssi. Selline lähenemine on eriti kuluefektiivne uute süsteemide „nullist” loomisel ning üha populaarsust koguvate tunnipõhiste arenduslepingute puhul.

Seega - mida teha? Eelkõige peavad Eesti defitsiitsed tarkvaraarenduse spetsialistid leidma võimaluse rakendada maksimaalselt oma (juhtimis)potentsiaali. Vaid sel viisil saab vastata üha kasvavale nõudlusele, mis täna on suurem kui pakkumine.