9 ideed: kuidas leida tööd 2010?

Viimase paari kuu jooksul olen oma ettevõttes otsinud inimesi tööle mitmele positsioonile. Olen tööandja rollis vaadanud läbi sadu CV'sid ja teinud kümneid intervjuusid inimestega, kes tahaks töötada digitaalturunduse agentuuris. Järgnevalt mõned olulisimad õppetunnid ja mõtted tööandja seisukohast, mida tööotsija tihti ise ei ole läbi mõelnud. Need kehtivad ennekõike digitaalmeedia valdkonnas, ent on piisavalt universaalsed mistahes teabetöötaja positsiooni otsingu puhul.

1. Mis on Sinu jaoks tegelikult oluline?

Kõik algab kandidaadi väärtushinnangutest. Mida Sa ise tegelikult väärtustad? Kas täna on olulisem näiteks raha, meeskond või töö sisu? Kui raha on olulisim, eksisteerib oht, et ühel hetkel käid tööl vaid raha pärast, teised tegurid hakkavad rahulolu langetama, motivatsioon ja töötulemused langevad ning neid saab tõsta üksnes palga suurendamisega. See aga ei ole meelepärane strateegia ühelegi tööandjale. Võib-olla on Sulle tegelikult olulisemad mingid teised väärtused?

2. Ühised väärtused

On kulunud tõde, et inimesi palgatakse tihti nende kompetentside järgi ning loobutakse nende (ebasobivate) väärtuste tõttu. Kas aga potentsiaalse tööandja enda väärtused ühtivad Sinu omadega? Ettevõtte juhtide nimede googeldamine on legaalne taustauuring. Iga kaasaegse agentuuri juhil on täna oma digitaalne jalajälg - sotisaalvõrgustike profiilid, avaldatud artiklid jms. Kas see inimene, keda leidsid, on ikka Sinuga piisavalt sarnaste huvidega? Kui ta Sind EI väärtusta, siis kas tahad ikka tema juures töötada? Tööandja väärtustab Sind tõeliselt, kui oled temaga ühel lainel, olles seejuures südamest siiras.

3. Rahal on nüüd teine väärtus

Mõned aastad tagasi kui palgad vaid tõusid, oli kõigil justkui raha nagu muda. Palgatase Eesti digitaalmeedia sektoris on viimase aastaga 10-20% langenud. Palgatõusu pole ka enne 2010 keskpaika ette näha. Üksikud ettevõtted on aga 2008 aasta palgataset suutnud säilitada või isegi tõsta. Prognoositakse ka töötuse kasvu ka vähemalt 2010 keskpaigani. See hoiab palgataseme jätkuvalt langustrendis. Kuivõrd Eestis enam ülemäära raha pole, on raha väljaspool Eestit jätkuvalt, ent samuti mitte lõputult palju. Tavaliselt on finantsiliselt edukamad need, kes teevad tööd Eestist väljapoole, kõrgema ostujõuga riikidesse.

4. Kustkohast tuleb Sinu palk?

Palk tuleb alati klientide või investori rahakotist. Kliendid maksavad selle eest, et tarnija tõstab nende ettevõtte väärtust. Tarnija investorid maksavad oma töötajatele äri kasvatamise eest. Aktsiaseltside ja Osaühingute üks oluline eesmärk on lisaks üllastele maailmaparandamise missioonidele ja visioonidele ka kasumit teenida. Finantskasumit on muuhulgas vaja palga ja maksude maksmiseks, heade töötingimuste loomiseks ja pidevaks arenguks ehk uute väljakutsete pakkumiseks. Seega raha ei tule lihtsalt "kusagilt", vaid see makstakse töötajale välja mingi eesmärgiga :)

5. Kellele ja kui õiglase hinnaga Sa ennast tööintervjuul müüd?

Kas tööintervjuu toimub inimesega, kes adub midagi finantsidest? Sind palkavat äriinimest huvitab, et mil moel Sa aitad ettevõttel rohkem kasumit teenida. Mis on Sinu lisaväärtus meeskonnale ja ettevõttele, kuhu soovid liituda? Kas ja kuidas oled pärast majandustõusu lõppemist nii suurepäraselt arenenud, et väärid küsitud töötasu?

6. Mis Sind tegelikult innustab?

Iga tööandjat huvitavad motiveeritud töötajad. Motivatsioon on "innustatud olemine" - teised saavad Sind vaid innustada, kuid motiveerida saab igaüks vaid iseennast. Sa lood parimaid tulemusi vaid motiveeritud olles. Tee endale päris selgeks, mis on Sulle täna olulisimad motivaatorid. On see raha, meeskond või töö sisu? Miks just selline palgatase? Miks just see ettevõte ja see positsioon?

7. Motivatsioonikiri eristab Sinu tugevused teistest

Enamik tööotsijatest täna veel tugevaid motivatsioonikirju ei kirjuta. Omal ajal on paar headhunter'it mulle öelnud, et mu motivatsioonikirjad on ühed parimad, mida nemad iial näinud on. Head põhjendused konkreetse töökoha saamiseks ja oma tugevuste esiletõstmine ei taga veel kohe võitu, kuid parendavad märgatavalt Sinu konkurentsipositsiooni.

8. Google on Sinu parim soovitaja

Sinu tegelik CV on Google. Googeldades kandidaadi nime, saab tööandja saab tihti esimese "reaalse" emotsiooni võimaliku töötaja kohta. Soovitajad on olulised, kuid nad ei pruugi alati anda objektiivset infot. Google annab tihti huvitava ülevaate inimeste ("olematust") taustast.

Tööandja tahab Su nime googeldades leida infot - näiteks Sinu Twitteri, LinkedIn-i ja Facebooki profiili. Mulle on näiteks oluline ka iga meeskonnaliikme ausus ja avatus, seega olen õnnelik, leides Sinu kohta võimalikult palju objektiivset informatsiooni. Näiteks minu tänaste meeskonnaliikmete nimesid googeldades leiab otsingutulemuste esimeselt lehelt infot nende kõigi kohta.

Tõeline pluss on aga oma blogi koos asjakohaste postitustega. Kui blogi ei viitsi kirjutada, siis 160 tähemärgiga Twitteris väljendamine ei nõua ju palju vaeva? Ka piltide näitamine Facebookis või Orkutis võib omada positiivset mõju.

Umbes 95% kandidaatide nime googeldades ei ole ma aga praktiliselt mitte midagi huvitavat leidnud, mis inimese isiksust kirjeldaks! Kui Sina oled nende 90% ebahuvitavate inimeste hulgas, siis väikseimgi digitaalne jalajälg (sotsiaalmeedia profiil) tõstab Sind võidukama 10% hulka!

Olles nüüd läbi mõelnud oma isiklikud väärtused ja võimalik kasu ettevõttele, võiksid ka Sinu sotsiaalmeedia profiilid neid väärtusi peegeledada.

9. Paku ise ideid välja

Hindan initsiatiivi nii intervjuudel kui juba enne kandidaadiga kohtumist. Nimelt võib ka tuttavatel tööandjatel olla huvitavaid pakkumisi, millest nad ise veel ei tea. Hoia silma peal oma sõpradel, kes võivad olla potentsiaalsed tööandjad. Mis saaks olla veel parem müügiargument kui keegi mu sõber või tuttav ütleb, et "Sain Sinu Twitteri postitustest sellise ägeda mõtte - äkki saaks Sinu ettevõttes hakata klientidele sellist väärtust pakkuma"? See näitab nii isiku initsiatiivikust, koostöövalmidust kui ka loovust. Isegi kui ideest ei kerki kohest äri, saab idee autor kindlasti tööandja silmis plusspunkte. Me ise loome oma reaalsuse - kunagi ei tea, mida ühest heast jagatud mõttest võib välja kooruda!

Kokkuvõtteks

Checklist järgmiseks kandideerimiseks:

1. Millised on mu isiklikud väärtushinnangud ja tugevused ning mis mind innustab?
2. Milline ettevõte ja positisioon ühtib minu väärtushinnangutega?
3. Millist väärtust suudan ettevõtte omanikele ja meeskonnale pakkuda?
4. Kas mu sotsiaalmeedia profiilid on ajakohased?
5. Millise uue töökoha suudan oma mõttes luua ja kellele selle idee maha müüa?

Edukat kandideerimist!

Aju, sotsiaalvõrgustikud ja tuleviku raamatud

Uurisin veidi teadlaste käsitlust tuleviku inforkandjate teemal. Raamat vs digitaalmeedia. Refereerisin mõned huvitavamad tähelepanekud allpool.

Võrreldes raamatukogu ja sotsiaalset võrgustikku (kasvõi pubi), saab inimaju rohkem inspiratsiooni värske infoga rikastatud ja pidevalt muutuvast keskkonnast. Seetõttu saab tuleviku infokandjaks staatilise teksti asemel dünaamiline sotsiaalvõrgustik, mis kannab endas ajakohast teavet. (Alan Liu)

Inimestele meeldib lugeda köidetud raamatu-taolist kirjandust. Seega saavad tuleviku raamatud olema kiibistatud - tavaraamatul on ka elektroonne vaade. Kiibistatud võimaldab lugejal näiteks otsida teksti ning suhelda teiste lugejatega. Oluline on aga mitte unustada, et loeb sisu, mitte vorm. (David Gelernter)

Digitaalmeedia puhul vahetab lugeja tegevusi (e-mail, veeb, messenger) iga kolme minuti tagant ja vahetab projekte iga 10 minuti tagant. Seega ei saa loota, et keegi digitaalsesse teksti pikalt süveneks. Digitaalse teksti tarbimise efektiivsus erineb aga vanusegruppide lõikes - nooremad inimesed, kes on digitaalsuses sündinud, on multitaskimises efektiivsemad ning jõuavad digitaalmeediat kasutades teistsuguste tulemusteni kui vanem generatsioon. (Gloria Mark)

Kokkuvõtlikult võib öelda, et olgu paber kuitahes hea infokandja, liigub trend selgelt digitaalsuse poole. Võidavad need kirjutajad, kes oskavad arvestada digitaalmeedia lugejate eripärasid. Kas Sina oled juba efektiivne digitaalne kirjutaja või vajad sel teemal täiendavat teavet? Kogun materjali oma RSS voogu - seda saab mugavalt jälgida RSS-i, Twitteri või e-posti teel!

Twitteri kasutamise head tavad

Twitter on muutunud minu jaoks üha olulisemaks infokanaliks. Eriline väärtus peitub "sõprade filtreeritud uudistes". Sõnastan mõned enda jaoks kehtivad Twitterisse postitamise head tavad:

1. Postita ainult infot, mis võib teiste jaoks mingit väärtust omada.
2. Postitused vaikimisi inglise keeles, va konkreetselt Eesti konteksti teemad eesti keeles.
3. Aktuaalsete, samal päeval "kuumade" uudiste levitamiseks kasuta postituses linki või RT'd (retweet - kellegi teise twit'i kordamine).
4. Leidsid aga mõne hea, kuid mitte-kiireloomulise artikli/lehekülje, mida teistele soovitada? "Aegumatuid" linke on parem hoida Delicious'is. Küll siis igaüks subscribe'ib ennast selle RSSi külge, kes soovib. Ära tee Twitterist oma lingikogu, see ei lisa väärtust.
5. Pilte on hea postitada Flickr'isse ja lasta Flickr'i pilte sünkroniseerida Twitterisse näiteks twittergram'i abil. Twittergram oskab postitada ka näiteks Flickr'i konto viimase tunni aja värskeima pildi, millel märksõnaks "twitter".
6. Aktuaalse diskussiooni teemade jaoks kasuta #hastag'e. Nii on eriti efektne jälgida näiteks samal konverentsil osalejate häid tähelepanekuid või hoopis "kodudiivanil virtuaalselt suhelda kümnete teistega, kes jälgivad veebis/telekas sama live-programmi". Või teha hoopis mõttetalguid nagu #minutwitter.
7. Teiste häid postitusi on hea hoida ka oma Twitteri Favorite'ides kuniks postitustest saavad Delicious'i lingid või kuni need aeguvad.
8. Ära unusta, et kogu info on avalik. Nii pildid kui sõpradele suunatud @postitused. Austa ka teiste privaatsust.

Statistika: hetkel 82 järgijat ja 122 postitust. Täiendavat statistikat näeb näiteks TwitterCounter'ist.

Oma Twitteri konto täpsemaks profileerimiseks kirjutasin lahti ka mõned enda viimase aja postituste teemad: sotsiaalmeedia, ettevõtlus, turundus, väärt e-teenused, kiirelt-telefoniga-tehtud-pildid-tänaval-toimuvast, golf, veinid, Apple, e-riik, mõtteterad...

PS: pole leidnud veel head eestlast, kes konstantselt kirjutaks huvitavalt Eesti golfi teemadel. Usun, et see oleks kirjutajale hea nish :)

TOP5 ideed #minutwitter mõttetalgutest

Sorteerisin siia välja oma lemmikud TOP5+5 ideed #minutwitter ajurünnakust:

Täna rakendatavad:

1. Eesti keele ja kirjanduse tundidesse harjutus "mahutada mingi mõte Twitteri 140 märgi sisse". Võimas toimetamispraktika.
2. Hakata minutwitter vestlusringi korraldama kord kuus 2 tundi
3. Kuidas muuta e-Riik läbipaistvaks? Kõik parlamendi liikmed oma tegevust raporteerima Twitterisse!
4. Milline esimene samm teha kriisist vabanemiseks? Nimetada "finantskriis" -> "TÕusuEelne Periood" (tõeperiood)

Olulised aga hiljem rakendatavad:

1. Osa it-riigihangete rahast auhinnafondiks kasutajakesksetele lahendustele. Enne idee ja UI, võitjatele avatakse vajalikud API-d.
2. Eestile poliitiliselt sõltumatu, võimas ja kompetentne IT-ministeerium
3. Ühtlustada Kohalike Omavalitsuste avalikud veebid visuaalselt ja tehnoloogiliselt avatud lähtekoodile. Säästmaks inimeste raha ja närve.
4. Ühistranspordist —http://www.google.com/transit/ peaks sisaldama ka Tallinna infot. Linnavalitsus, liiguta! turistidele abiks
5. Rohkem Pargi-ja-Sõida stiilis parklaid Tallinna servadele. Näiteks järgmiseks mööda Peterburi maanteed sisenejatele.

Üldjoontes võib #minutwitter'i nimetada õnnestunud ajurünnakuks. Inimesed olid loovad ja konstruktiivsed, teavitasid koheselt üksteist kui mõni uus idee oli kellegi poolt juba realiseeritud. Loodan, et ülaltoodud loetelust on veidi inspiratsiooni ka #minueesti aktivistidele :)

Logistikaseminari slaidid

20. märtsil astusin Logistikaseminaril üles teemaga "Efektiivse(lt) tarkvara tellimine". Seminari slaidid valmisid koos Helmese kvaliteedijuhi Meelis Lang'iga ja on saadaval siin.

Kokkuvõttena on tänased TOP5 märksõnad / kriitilised edutegurid järgnevad:

1. Tellija ja arendaja inimressursi kogemus ja kompetents
2. Tellija ja arendaja ühine visioon
3. Klastrid ja erinevate osapoolte koostöö
4. Eurorahade maksimaalne ärakasutamine
5. Agiilne arendus - turuseisule kiire reageerimine
   

2009 juhi kriitilised edutegurid

Kurikuulus IT juht Jim Noble ütles oma esinemises Microsoft EMEA CIO Summit 2009'l kuldsed sõnad, mille võib kokku võtta nii:

2009 on edukal juhil küll oluline alandada kulusid, vaadata üle prioriteedid ja tegeleda OpEx'iga (Operational Excellence - sisemise efektiivsusega), kuid see ei ole piisav. Kriitiline edutegur on keskendumine oma ettevõtte võtmeisikute fookusele ja pühendumusele. Esmalt on oluline elimineerida oma võtmeisikute hirmud, tekitada neile kindlustunne tuleviku ees ja luua selge pilt visioonist, mille nimel koostööd tehakse. Oluline on kindlustada oma tiimi(de)le tunne, et sõidame kõik ühes paadis, selge ja realistliku eesmärgi suunas.

Google'i edu valem

Ühest hiljutisest intervjuust Google'i asepresidendi Marissa Mayer'iga jäi kõlama huvitav väide: Esialgu on (tehnoloogia)ettevõtted eelkõige tehnoloogiapõhised. Aja möödudes suunab aga enamik neist oma põhienergia müügile (näiteks SAP) või turundusele (Yahoo!). Selline fookus ei tee aga neid edukaks. Google'i (kel on täna 2500 töötajat üle maailma) üks edu valemeid on see, et nad on jätkuvalt tehnoloogiapõhised.

Näiteks on Google'is igal töötajal reedene päev vaba oma isiklike "pet project"-ide arendamiseks. Sellistest projektidest muuhulgas on välja kasvanud näiteks Gmail ja Orkut... Sarnast põhimõtet viljeleb ka näiteks 3M (ja tõenäoliselt ka M3;). Ka Helmeses rakendame analoogseid põhimõtteid - igaüks on kursis oma arenguplaanidega ning tiimijuhid mõõdavad töötajate enesearendusele kuluvat aega igakuiselt.

Igatahes - kindlasti on oluline ka müük ja turundus, ent ei tohi unustada ka seda, mis innustab ettevõtte "põhiajusid" ehk tehnolooge. Eriti edukad on muidugi need, kes suudavad hoida tehnoloogide huvisid pidevalt kooskõlas ettevõtte arenguplaanidega.

Muide, ülejäänud TOP9 Google'i edu põhjust on:

1. Ideas come from anywhere (engineers, customers, managers, executives, external companies - that Google acquires)
   
2. Share everything you can (very open culture)
   
3. You're Brilliant We’re Hiring
   
4. A license to pursue dreams (Google 20% time)
   
5. Innovation not instant perfection (iteration - experiment quickly and often)
   
6. Data is apolitical (Data Based Decision Making)
   
7. Creativity loves Constraints
   
8. Users not money (Google focuses on providing users what they want and believe it will work out)
   
9. Don’t kill projects morph them

TOP10 iPhone tasuta tarkvara

iPhone'ile loob konkurentsieelise teiste "iPhone killerite" ees võimalus paigaldada telefonisse väärt tarkvara. 10 olulisimat tasuta Application'it on minu meelest:

1. LinkedIn
   
2. Evernote
3. Facebook
4. Google Mobile App
5. Remote Desktop Lite
6. Shazam
7. Fring
   
8. Google Earth
9. Delicious
10. iTie

Gartner: Edukad liituvad e-kommuunidega

Maailma juhtiv IT uuringufirma Gartner viimane uuring väidab, et 2010 aastaks on enamik Fortune 1000 ettevõtetest liitunud mõne on-line kogukonnaga. Väidetavalt on Generation V (Virtuaalne Generatsioon) eripäraks see, et edukad on need ettevõtted, kes pakuvad või ühendavad ennast sotsiaalsete e-võrgustikega, eesmärgiga olla oma klientide jaoks köitvam ja eelistatum. Samuti aitavad sotsiaalsed rakendused (nt Facebook, LinkedIn, Orkut...) koguda lihtsalt infot oma klientide tänaste ja tulevikuvajaduste kohta ning suunata neid tarbima oma tooteid ja teenuseid.

Seega 3 lihtsat küsimust:

1. Mil moel juba täna Sinu ettevõte kasutab ära e-võrgustikke?
2. Oskad Sa kujutada ette potentsiaali, mida e-kogukonnad pakuvad?
3. Mida saaksid täna social teenuste valdkonnas teha selleks, et edestada oma konkurente?
   

Muidugi oleneb keskkonna valik sellest, millised on sihtturud. Näiteks kui Sinu kliendid on "senior executives", soovitan soojalt uurida LinkedIn võimalusi. Head ülevaadet uutest e-võrgustikest ning olemasolevate edutus- ja edulugudest pakub lehekülg nimega The Next Web.

Süsteemiarendaja 7 käsku

Puutudes igapäevaselt kokku infosüsteemide loomisega, eksitakse pidevalt lihtsate reeglite vastu. Seekord inspireeris mind mõtted paberile panema blogipostitus, mis kirjeldab klientide pettumusi arendajate suhtes. Uurides aga efektiivseid arendajaid, selgub, et nende mõtteviisis on teatud sarnasused, mis viivad alati edule:

1. Ole vastutusvõimeline ja proaktiivne - võlusõna kahtluste kummutamiseks ja riskide maandamiseks on suhtlemine
2. Mõista teise huvisid - enne töö alustamist tee selgeks ülesande tegelik eesmärk ning selle mõistlik eeldatav ajakulu/investeering
3. Lahendusele eelneb vajadus - enne lahenduse väljapakkumist veendu, et mõistad ülesande olemust ja vajalikkust maksimaalselt. Keegi ei ole ideaalne tellija - ilma küsimata ei pruugi tellija osata ka oma soovi avaldada või vastust välja öelda.
4. Otsi sünergiaid, loo ja kasuta taaskasutatavaid komponente
5. Lahenda esmalt ärikriitiline funktsionaalsus - loo prototüüp minimaalse funktsionaalsusega. Alati saab asju keerukamaks teha, ent see omakorda ohustab keskendumist olulisimale.
6. Hoia suurt pilti silme ees kogu arenduse vältel. Ole pidevalt kursis, kui kaugel reaalselt asud - palju tehtud, palju veel teha. See ei ole ainult projektijuhi ülesanne, vaid on igaühe vastutus igal päeval.
7. Ole pidevalt empaatiavõimeline ja müü uut funktsionaalsust kliendi ärivajadustest lähtuvalt

Loomulikult on sarnased reeglid rakendatavad ka igapäevaellu üle kantuna.

BMW E60 520dA sõiduomadustest

Olles mõned päevad testinud BMW Efficient Dynamics'iga (ökonoomse jõudluse) 2008 aasta 520d automaatkastiga versiooni, on kogunenud mõningat tagasisidet masina sõiduomaduste kohta, mida "teistele autopededele" jagada.

Kiirendus. Paberite järgi 8,1 sek 0-100 km/h. Linnas gaasipedaali põhja vajutades juhtub kergesti nii, et salongis lebavad kergemad asjad nagu telefonid ja CD plaadid vahetavad kiiresti oma asukohta salongis. Lõbus! Samas maanteel jätab kiirendus soovida - ei ole võrreldav näiteks teiste 2,5+ liitriste turbomootoritega Volvode või Saabidega. Seega isiklikult, maanteekiirenduse nauding pole piisav, et autot omandada. Küll aga on mõnusalt ergas linnas.

Dünaamika. Hämmastavalt hea kombinatsioon sportlikkusest ja samas "maastikuomadustelt" - nii Tallinna tänavatel, kruusateedel kui koledaid raudteerööpaid ületades käitub masin ühtlaselt dzhiibilikult. Samas kurvides on sportlik nagu tavaline 5-seeria BMW oma parimas headuses.

Kütusekulu. Maanteel ~5-6 l /100km, linnas ~7-8 l /100km. Seega tõepoolest säästlik. PS: Pärast ~10km maanteesõitu mõnuga pidurit vajutades langeb keskmine kütusekulu kiiresti 0,1 - 0,2 liitri võrra. Seda tänu oma Efficient Dynamics'i piduritele, mis regenereerivad energiat.