Gartner: Edukad liituvad e-kommuunidega

Maailma juhtiv IT uuringufirma Gartner viimane uuring väidab, et 2010 aastaks on enamik Fortune 1000 ettevõtetest liitunud mõne on-line kogukonnaga. Väidetavalt on Generation V (Virtuaalne Generatsioon) eripäraks see, et edukad on need ettevõtted, kes pakuvad või ühendavad ennast sotsiaalsete e-võrgustikega, eesmärgiga olla oma klientide jaoks köitvam ja eelistatum. Samuti aitavad sotsiaalsed rakendused (nt Facebook, LinkedIn, Orkut...) koguda lihtsalt infot oma klientide tänaste ja tulevikuvajaduste kohta ning suunata neid tarbima oma tooteid ja teenuseid.

Seega 3 lihtsat küsimust:

1. Mil moel juba täna Sinu ettevõte kasutab ära e-võrgustikke?
2. Oskad Sa kujutada ette potentsiaali, mida e-kogukonnad pakuvad?
3. Mida saaksid täna social teenuste valdkonnas teha selleks, et edestada oma konkurente?
   

Muidugi oleneb keskkonna valik sellest, millised on sihtturud. Näiteks kui Sinu kliendid on "senior executives", soovitan soojalt uurida LinkedIn võimalusi. Head ülevaadet uutest e-võrgustikest ning olemasolevate edutus- ja edulugudest pakub lehekülg nimega The Next Web.

Süsteemiarendaja 7 käsku

Puutudes igapäevaselt kokku infosüsteemide loomisega, eksitakse pidevalt lihtsate reeglite vastu. Seekord inspireeris mind mõtted paberile panema blogipostitus, mis kirjeldab klientide pettumusi arendajate suhtes. Uurides aga efektiivseid arendajaid, selgub, et nende mõtteviisis on teatud sarnasused, mis viivad alati edule:

1. Ole vastutusvõimeline ja proaktiivne - võlusõna kahtluste kummutamiseks ja riskide maandamiseks on suhtlemine
2. Mõista teise huvisid - enne töö alustamist tee selgeks ülesande tegelik eesmärk ning selle mõistlik eeldatav ajakulu/investeering
3. Lahendusele eelneb vajadus - enne lahenduse väljapakkumist veendu, et mõistad ülesande olemust ja vajalikkust maksimaalselt. Keegi ei ole ideaalne tellija - ilma küsimata ei pruugi tellija osata ka oma soovi avaldada või vastust välja öelda.
4. Otsi sünergiaid, loo ja kasuta taaskasutatavaid komponente
5. Lahenda esmalt ärikriitiline funktsionaalsus - loo prototüüp minimaalse funktsionaalsusega. Alati saab asju keerukamaks teha, ent see omakorda ohustab keskendumist olulisimale.
6. Hoia suurt pilti silme ees kogu arenduse vältel. Ole pidevalt kursis, kui kaugel reaalselt asud - palju tehtud, palju veel teha. See ei ole ainult projektijuhi ülesanne, vaid on igaühe vastutus igal päeval.
7. Ole pidevalt empaatiavõimeline ja müü uut funktsionaalsust kliendi ärivajadustest lähtuvalt

Loomulikult on sarnased reeglid rakendatavad ka igapäevaellu üle kantuna.

Kartulivõtt

Seekord tegelesime käsitöökunstiga. Vähem osavalt automatiseeritud ja rohkem sporti. See-eest ülimalt maitsev nagu nishitooted ikka. Kehtib lihtne loogika: Kõrgem ajakulu ja hind, kuid nauditavam tulemus :)

Ettevõtete liitmisest ja lihtsusest

Kuulates üht Deloitte'i maksukonsultantide diskussiooni M&A teemal Deloitte Insights Podcast'ist, formuleerus paar huvitavat tõdemust:

1. Ettevõtte üksuste arv peaks hallatavuse ja (majandusliku) efektiivsuse huvides olema minimaalne. Seda ka pärast liitmist.
   
2. Enne ettevõtete liitmist koostavad Business Development inimesed suure nimekirja erinevatest "paranevatest" kriteeriumitest. Samas pea kunagi pärast ettevõtete ühinemist neid kriteeriumite täitumist reaalselt ei mõõdeta.
3. Kui ettevõtte juht ei suuda oma struktuuri ühe A4 peal esitada, on ilmselt õige aeg struktuuri lihtsustamiseks.
4. Reduce complexity, but don't needlessly reduce complexity where it delivers value.
   

Ja lõpetuseks aasta tagasi Mannheim Business School'is kuulatud Professor Dr. Dr. h.c. Christian Homburg sõnad: "Valdav enamik ettevõtteid liidetakse vaid nende juhtide egost lähtudes. Liitumine ei ole summa summaarumina liitunud ettevõtetele osas majanduslikult rohkem kasumlik kui mitteliitumine.".

Ettevõtte fookus

Viimasel ajal turul ringi vaadates on jäänud mulje, et paljudel ettevõtetel puudub selge arusaam, kes on nende fookuskliendid. Millise kliendi (kelle) jaoks oma äri tehakse?

On olnud märgata suundumust, et mida selgem on ettevõtte fookus (nii klientide mõttes kui tegevuse osas), seda edukam on ettevõte ja seda õnnelikumad on tema töötajad. Töötajate rahulolu on ju ilmselgelt üheks ettevõtete edu aluseks. Ja töötajad on seda lihtsamini rahul ja innustunud töötama, mida selgemalt nad teavad, kelle jaoks ja miks täpselt nad oma tööd teevad. Ning loomulikult on üks teabetöötajate baasvajadusi ka see, et ettevõtte visioon on konstantne, mitte ei muutuks kord nädalas...

Seega kutsun üles iga tasandi juhte veenduma, et nende heaks töötavad inimesed teavad, kuhu suunas ühes paadis liigutakse ning mida peab igaüks järgmiseks sammuna tegema, et võimalikult kiiresti võimalikult magusaid vilju maitsta.

Eesti tänase majandusolukorra ärakasutamine

Veel mõned mõtted Sampo Liidrite Foorumilt:

1. Kapitalist: võimalikult väikese energiakuluga võimalikult suur kasum. Kuidas panna laisk kapitalist rohkem tegema?
2. Milline on Eesti nish, et suuremat väärtust kohapeal lisada? Igatahes mitte odav allhange!
3. Uude valdkonda on lihtsam siseneda, kui valdkond pole veel välja kujunenud.
4. Väiksem aga ka perspektiivikas ambitsioon on rakendada maailma parimaid lahendusi lokaalselt.
5. Tänased investeeringud pikaajalise vaatega - niipea midagi kõvasti ei müü.
6. Tegutsemise kiirus on jätkuvalt oluline. Millal hakata jooksma, et tõusuga kaasas käia?
   

Mõtteid Indrek Pertelsoni koolitusest

Nädal tagasi Raplas toimunud JCI Kevadkonverentsi kõige kasulikum koolitaja oli judoka Indrek Pertelson. Hämmastavalt palju mõtteviisist ühtis minu omaga. Siinkohal mõned uuemad mõtted tema koolitusest:

Mõtteviis: See, kellega üks-ühele võistlema hakkad, ei ole vastane, vaid enda õpitud kunsti näitamise partner.

Registreerid võistluspartneri iga liigutuse ja tajud tema edasist liikumist alateadlikult ette. Niipea kui vastane jala tõstab, tajud hetke kui ta jala maha paneb. Keskendu tema nõrkadele külgedele. Võidab kiirem.

Pingul, pinges lihas kulutab 70% rohkem energiat kui lõdvestunud lihas. Seega saame oma energiataset kõrgemal hoida kui oleme võimalikult lõdvestunud. Pead olema piisavalt vaba, et teiste liigutusi tunnetada ette aimata.

Tee oma olemine paremaks, arendades oma parimaid omadusi! Tippsportlased kasutavad ~50% treenimise ajast visualiseerimisele.

Veel rääkis Indrek lihtsatest asjadest nagu toitumispõhimõtted, hapniku vajadus etc. Keskmine inimene laseb läbi oma kopusde ööpäevas umbes 50 kuupmeetrit õhku. Oli huvitav vaadata ja tunnetada, kuidas energiatase ruumis tõusis kui avati uks täiendava hapniku sisselaskmiseks.

Indreku mõtteid on täiendavalt kirjeldatud Haraldi koolitusblogis.

3-kihiline inimmudel

Umbes aasta tagasi leidsin, et nii nagu ka infosüsteeme käsitletakse kolmekihilisena, on ka inimesi võimalik ja sobilik käsitleda kolmekihilisena alljärgnevalt:

• esitluskiht (esitlus) - väljanägemine. Kõik, mis puudutab teiste visuaalset, kineetilist ja audiatiivset kontakti Sinuga - riietus, hoiak, käitumine, puudutamine, rääkimine, lõhn...
  
• protsessikiht (protsess) - oskused nii enda kui teiste juhtimiseks. Läbirääkimisoskused, juhtimisoskused, motiveerimisoskused, planeerimisoskused, elluviimisoskused, mõjutamisoskused, NLP...
  
• andmekiht (andmed) - teadmised ja teadmiste vahel loodud seosed/struktuurid. Teadmiste rakendamise võime, oskus luua seoseid uute ja olemasolevate teadmiste vahel.
  

Ilmselt oled Sinagi märganud, et kõige edukamatel inimestel on kõik 3 kihti ühtlaselt tugevalt arenenud. Tihti märkame, et mõni inimene ei ole oma 3 kihi poolest sugugi tasakaalus - näiteks keskendub ainult välimusele (esitluskiht) või ainult teadmistele (andmekiht). Või omab teadmisi ja välimust, kuid ei oska selle kõigega oma potentsiaali piisavalt rakendada. Ja nii edasi. Seega sellise 3-kihilise inimkäsitluse peamised plussid ongi:

• enda balansseeritud ja maksimaalselt efektiivne arendamine - keskendumine kõigi kolme kihi tasakaalule
• siinsete blogikirjete tag'imine vastavalt kihtidele :)
• tõenäoliselt veel mitmed ideed, mille peale inimesed on veel tulemas
  

English: 3-tier human architecture, 3-tier human model

Õnnestunud golfilöök

Veidi golfi peale mõeldes leidsin tavaelu eduga mitmeid paralleele:

• Kas teadsid, et edukad golfimängijad, tehes õnnestunud golfilöögi, kordavad uuesti oma svingi või putti. Sellega nad programmeerivad eduka soorituse oma keha sisse.
• Kas Sina kordad oma "edukaid lööke" elus?

• Golfilöögil on heade sooritustega ühine ka see, et üks sving, nagu mistahes tulemuse saavutamise taktika, koosneb mitmetest keerulistest liigutustest. Ning edukaks soorituseks peavad kõik alamliigutused olema tehtud piisavalt hästi.
• Millistest alamliigutustest Sinu põhiprotsessid koosnevad ning kas mõni nendest vajaks olulist lihvimistt?

• Samuti kasutatakse heas golfilöögis minimaalselt jõudu ja maksimaalselt (isikliku) inimfüüsise eripärasid ja gravitatsioonijõudu.
• Kui palju jõudu kasutad Sina oma edu saavutamisel ning mil määral kasutad pigem teiste tegurite kokkusobivust?
  

Ettevõttesisene motivatsioon ja efektiivsus

Rääkides ühel eileõhtusel pidustusel paari sõbraga, selgus üks lihtne mudel projektipõhise ettevõtte efektiivsuse tõstmiseks. Käsitletava ettevõtte puhul moodustatakse iga projekti puhul eraldi umbes 5-liikmeline projektipõhine meeskond.

Sellest lähtuv esmane tegevuskava ettevõtte juhtkonnale (kui efektiivsusest ja kasumist huvituvale seltskonnale) elluviimiseks:

1. Projektijuhid peavad olema teadlikud, et iga meeskonnaliige vajab individuaalset käsitlemist ja motivatsiooni
2. Projektijuhid peavad olema teadlikud, millist käsitlemist ja motiveerimist iga tema meeskonnaliige vajab ning sellele vastavalt iga indiviidiga oma projektis tegelema
   
3. Projektijuhtide jaoks peab olema loodud infovahetust soodustav keskkond, mis võimaldab projektijuhtidel saada/vahetada infot meeskonnaliikmete eripära kohta
• Vastutaja: ettevõtte juhtkond peab soodustama selliste keskkondade tekkimist ja toimimist
4. Koostöö projektides peab olema "vabatahtlikel kokkulepetel põhinev juhitud protsess". S.t. iga projekti roll teab enda vastutust, ülesandeid, ootusi jmt, ning on sellega ise projektiga liitumisel vabatahtlikult nõustunud ja teadlikult tegutseb vastavate kokkulepete põhiselt.
• Vastutaja: projektipõhiselt vastutab projektijuht
• Vastutaja: ettevõtte tasandil vastutab ettevõtte juhtkond
  

Otsuste langetamise lihtne metoodika

Mistahes otsus ja muudatus on parem kui mittetegutsemine. Jaotan otsuse langetamise päästikud (triggerid) kaheks:

1. Mõõdetavad. Määratle, mis on need triggerid (nt kui "endast sõltumatult" juhtub midagi teatud viisil), mille täitumisel saad tegutseda teatud moel. Näiteks sõnastada enda jaoks, et "kahe konkreetse sündmuse juhtumisel tegutsen teatud viisil".
2. Ajalised. Kui ei ole võimalik määratleda mingeid konkreetselt mõõdetavaid kriteeriume, määra tegutsemiseks tähtaeg. Näiteks järgmisel neljapäeval kell 14:00 langetad otsuse baseerudes hetkel teadaolevale informatsioonile.

Muidugi on rida teisi kriteeriume, näiteks SMART (Specific, Measureable, Achievable, Realistic, Timely) nõuetele vastavad eesmärgid, mille täitumisel tegutseda järgnevalt, kuid see on pigem üldise planeerimise temaatika.
Mistahes muudatus toob endaga kaasa järgnevaid muudatusi (for every decision there's a consequence) ning tasub meeles pidada, et muutes ühte olulist komponenti mistahes süsteemis, peavad muutuma (mõjutatult või "omaalgatuslikult") ka teised süsteemi komponendid.

Väärikus

Aeg-ajalt enne järjekordset Ülo Vooglaiu külastust formuleerin selliseid mõtteid:

Mis on väärikus

• Väärikus on käitumine vastavalt isiklikele ning ühiskonnas üldtunnustatud väärtustele.
  
  • Ausus:
    
    • Oma arvamuse ausalt ja viisakalt väljaütlemine, ka juhul kui teiselt poolt on oodata kriitikat selle suhtes
    • Endale ausaksjäämine ja tõele näkkuvaatamine ning sellele vastavalt tegutsemine
  • Vastutusvõime: Oma lubaduste täitmine/pidamine
  • Julgus: Julgemine öelda EI
  • Austus: Ausa tagasiside andmine teisi solvamata
  • Abivalmidus: „Kus häda näed laita, seal tule ja aita” - vajadusel „varrukate üleskäärimine” ja asjade ärategemine
  • Moraalsus: Oma moraalinormidest ja väärtustest mitte allapoole laskumine
  • Diplomaatiline korrektsus: Oskus probleemi lahendada nii, et selle tegevuse käigus ei tekitata teistele osapooltele lahendamise olulisi lisaprobleeme. NB! See ei tähenda suhtumist „juriidiliselt on kõik korrektne”.
  • Tänulikkus: Oma tänu väljanäitamine
• Väärikus on positiivne vastukaal erinevatele destruktiivsetele mõtteviisidele (vt „mis väärikusest sõltub”)

Kuidas väärikus tekib

• Väärikus baseerub inimeste isiklikel väärtustel
  
  • Kuna väärtused on aga regiooniti erinevad, võib ka väärikuse mõiste tajumine olla erinev
• Iga indiviidi väärikuse olemust taset mõjutab tagasiside nende vanematelt, sõpradelt, töökaaslastelt sotsiaalsetest gruppidest, riigi seadustest

Mis väärikusest sõltub

• Inimeste lähedaste ja seeläbi kogu ühiskonna heaolu
  
  • Tüüpilisteks negatiivseteks väljunditeks väärikuse kadumisel/vähenemisel on: korruptsioon, silmakirjalikkus, ignorantsus, julmus, hoolimatus, vastutustundetus, argus, immoraalsus, õelus, tänamatus, …

Formula of getting things done

Today while talking to my good old friend about the possible future perspectives of his business venture, it reminded me again the "ultimate success formula" - all the motivational speakers are basically presenting the same 4-step formula:

1. Vision.
• Imagine everything that would be possible if anything would be possible!
• Where do we want to go?
• From what do we know that we are there?
• If working in teams, ensure that all the members share the common vision.
2. Current situation. Draw the map:
• Where we are now?
• What have we learned from past?
• Which is the best way to use these lessons in future?
3. The path.
• What steps have to be done to get there?
• From who to get consulting, what to read?
4. The journey.
• Start going for it.
• Be flexible - new perspectives might open new visions.
• Don't settle, don't surrender.

And what is the "funny" thing - the most of all that is in yourself already. Indeed consulting with others helps to release that and see the new perspectives, yet it's still your own mind that matters all.

Once you discover that the hardest part of achieving something is defining exactly what you want to achieve, everything else will be piece of cake.

PS: A guy called Corporate Hypnotist has some good tips on setting the goals in general in his blog.

Get what you want

David Taylor quoted well in JCI's European Conference 2006 in his keynote speech:

If you do what you've always done, you'll get what you've always got.
If you want to get what you haven't got before, you have to do that what you haven't done before.

Ja samas võrdluseks Eesti keeles:

Kord edu toonud strateegiat ei tasu üldjuhul muuta. Muuta tasub hoopis strateegiat, mis edu ei toonud.

Seega tehes asju, mida Sa alati teed, saad seda, mida alati. Tehes uusi asju, saad uusi asju.