9 ideed: kuidas leida tööd 2010?

Viimase paari kuu jooksul olen oma ettevõttes otsinud inimesi tööle mitmele positsioonile. Olen tööandja rollis vaadanud läbi sadu CV'sid ja teinud kümneid intervjuusid inimestega, kes tahaks töötada digitaalturunduse agentuuris. Järgnevalt mõned olulisimad õppetunnid ja mõtted tööandja seisukohast, mida tööotsija tihti ise ei ole läbi mõelnud. Need kehtivad ennekõike digitaalmeedia valdkonnas, ent on piisavalt universaalsed mistahes teabetöötaja positsiooni otsingu puhul.

1. Mis on Sinu jaoks tegelikult oluline?

Kõik algab kandidaadi väärtushinnangutest. Mida Sa ise tegelikult väärtustad? Kas täna on olulisem näiteks raha, meeskond või töö sisu? Kui raha on olulisim, eksisteerib oht, et ühel hetkel käid tööl vaid raha pärast, teised tegurid hakkavad rahulolu langetama, motivatsioon ja töötulemused langevad ning neid saab tõsta üksnes palga suurendamisega. See aga ei ole meelepärane strateegia ühelegi tööandjale. Võib-olla on Sulle tegelikult olulisemad mingid teised väärtused?

2. Ühised väärtused

On kulunud tõde, et inimesi palgatakse tihti nende kompetentside järgi ning loobutakse nende (ebasobivate) väärtuste tõttu. Kas aga potentsiaalse tööandja enda väärtused ühtivad Sinu omadega? Ettevõtte juhtide nimede googeldamine on legaalne taustauuring. Iga kaasaegse agentuuri juhil on täna oma digitaalne jalajälg - sotisaalvõrgustike profiilid, avaldatud artiklid jms. Kas see inimene, keda leidsid, on ikka Sinuga piisavalt sarnaste huvidega? Kui ta Sind EI väärtusta, siis kas tahad ikka tema juures töötada? Tööandja väärtustab Sind tõeliselt, kui oled temaga ühel lainel, olles seejuures südamest siiras.

3. Rahal on nüüd teine väärtus

Mõned aastad tagasi kui palgad vaid tõusid, oli kõigil justkui raha nagu muda. Palgatase Eesti digitaalmeedia sektoris on viimase aastaga 10-20% langenud. Palgatõusu pole ka enne 2010 keskpaika ette näha. Üksikud ettevõtted on aga 2008 aasta palgataset suutnud säilitada või isegi tõsta. Prognoositakse ka töötuse kasvu ka vähemalt 2010 keskpaigani. See hoiab palgataseme jätkuvalt langustrendis. Kuivõrd Eestis enam ülemäära raha pole, on raha väljaspool Eestit jätkuvalt, ent samuti mitte lõputult palju. Tavaliselt on finantsiliselt edukamad need, kes teevad tööd Eestist väljapoole, kõrgema ostujõuga riikidesse.

4. Kustkohast tuleb Sinu palk?

Palk tuleb alati klientide või investori rahakotist. Kliendid maksavad selle eest, et tarnija tõstab nende ettevõtte väärtust. Tarnija investorid maksavad oma töötajatele äri kasvatamise eest. Aktsiaseltside ja Osaühingute üks oluline eesmärk on lisaks üllastele maailmaparandamise missioonidele ja visioonidele ka kasumit teenida. Finantskasumit on muuhulgas vaja palga ja maksude maksmiseks, heade töötingimuste loomiseks ja pidevaks arenguks ehk uute väljakutsete pakkumiseks. Seega raha ei tule lihtsalt "kusagilt", vaid see makstakse töötajale välja mingi eesmärgiga :)

5. Kellele ja kui õiglase hinnaga Sa ennast tööintervjuul müüd?

Kas tööintervjuu toimub inimesega, kes adub midagi finantsidest? Sind palkavat äriinimest huvitab, et mil moel Sa aitad ettevõttel rohkem kasumit teenida. Mis on Sinu lisaväärtus meeskonnale ja ettevõttele, kuhu soovid liituda? Kas ja kuidas oled pärast majandustõusu lõppemist nii suurepäraselt arenenud, et väärid küsitud töötasu?

6. Mis Sind tegelikult innustab?

Iga tööandjat huvitavad motiveeritud töötajad. Motivatsioon on "innustatud olemine" - teised saavad Sind vaid innustada, kuid motiveerida saab igaüks vaid iseennast. Sa lood parimaid tulemusi vaid motiveeritud olles. Tee endale päris selgeks, mis on Sulle täna olulisimad motivaatorid. On see raha, meeskond või töö sisu? Miks just selline palgatase? Miks just see ettevõte ja see positsioon?

7. Motivatsioonikiri eristab Sinu tugevused teistest

Enamik tööotsijatest täna veel tugevaid motivatsioonikirju ei kirjuta. Omal ajal on paar headhunter'it mulle öelnud, et mu motivatsioonikirjad on ühed parimad, mida nemad iial näinud on. Head põhjendused konkreetse töökoha saamiseks ja oma tugevuste esiletõstmine ei taga veel kohe võitu, kuid parendavad märgatavalt Sinu konkurentsipositsiooni.

8. Google on Sinu parim soovitaja

Sinu tegelik CV on Google. Googeldades kandidaadi nime, saab tööandja saab tihti esimese "reaalse" emotsiooni võimaliku töötaja kohta. Soovitajad on olulised, kuid nad ei pruugi alati anda objektiivset infot. Google annab tihti huvitava ülevaate inimeste ("olematust") taustast.

Tööandja tahab Su nime googeldades leida infot - näiteks Sinu Twitteri, LinkedIn-i ja Facebooki profiili. Mulle on näiteks oluline ka iga meeskonnaliikme ausus ja avatus, seega olen õnnelik, leides Sinu kohta võimalikult palju objektiivset informatsiooni. Näiteks minu tänaste meeskonnaliikmete nimesid googeldades leiab otsingutulemuste esimeselt lehelt infot nende kõigi kohta.

Tõeline pluss on aga oma blogi koos asjakohaste postitustega. Kui blogi ei viitsi kirjutada, siis 160 tähemärgiga Twitteris väljendamine ei nõua ju palju vaeva? Ka piltide näitamine Facebookis või Orkutis võib omada positiivset mõju.

Umbes 95% kandidaatide nime googeldades ei ole ma aga praktiliselt mitte midagi huvitavat leidnud, mis inimese isiksust kirjeldaks! Kui Sina oled nende 90% ebahuvitavate inimeste hulgas, siis väikseimgi digitaalne jalajälg (sotsiaalmeedia profiil) tõstab Sind võidukama 10% hulka!

Olles nüüd läbi mõelnud oma isiklikud väärtused ja võimalik kasu ettevõttele, võiksid ka Sinu sotsiaalmeedia profiilid neid väärtusi peegeledada.

9. Paku ise ideid välja

Hindan initsiatiivi nii intervjuudel kui juba enne kandidaadiga kohtumist. Nimelt võib ka tuttavatel tööandjatel olla huvitavaid pakkumisi, millest nad ise veel ei tea. Hoia silma peal oma sõpradel, kes võivad olla potentsiaalsed tööandjad. Mis saaks olla veel parem müügiargument kui keegi mu sõber või tuttav ütleb, et "Sain Sinu Twitteri postitustest sellise ägeda mõtte - äkki saaks Sinu ettevõttes hakata klientidele sellist väärtust pakkuma"? See näitab nii isiku initsiatiivikust, koostöövalmidust kui ka loovust. Isegi kui ideest ei kerki kohest äri, saab idee autor kindlasti tööandja silmis plusspunkte. Me ise loome oma reaalsuse - kunagi ei tea, mida ühest heast jagatud mõttest võib välja kooruda!

Kokkuvõtteks

Checklist järgmiseks kandideerimiseks:

1. Millised on mu isiklikud väärtushinnangud ja tugevused ning mis mind innustab?
2. Milline ettevõte ja positisioon ühtib minu väärtushinnangutega?
3. Millist väärtust suudan ettevõtte omanikele ja meeskonnale pakkuda?
4. Kas mu sotsiaalmeedia profiilid on ajakohased?
5. Millise uue töökoha suudan oma mõttes luua ja kellele selle idee maha müüa?

Edukat kandideerimist!

Twitter inspireerib Eesti ajakirjandust

Kui veel paar kuud tagasi mõtlesin, et Twitter on üks mõttetu koht oma staatuse edvistamiseks, siis viimasel ajal on mu arvamus üha muutnud. Mõni nädal tagasi tegin sinna endale ka konto. Viimaseks kinnituseks Twitteri olulisuse kohta oli tänane Eesti Päevalehe artikkel, et Apple avab oma Appstore'i ka Eestis. Artikliks pärinev info sai vihje Sten Tamkivi Twitter'ist! 

Seega on asjal täitsa point sees. Ning meedia, sel kujul kui me seda paar aastat tagasi tundsime, on selgelt muutunud. Ja liigub teadmata, ent kasutajate mõju all olevas suunas. Juba täna võib igaüks meist oma 140-tähemärgilise Twitteri postitusega meediastaar olla ;)

2009 juhi kriitilised edutegurid

Kurikuulus IT juht Jim Noble ütles oma esinemises Microsoft EMEA CIO Summit 2009'l kuldsed sõnad, mille võib kokku võtta nii:

2009 on edukal juhil küll oluline alandada kulusid, vaadata üle prioriteedid ja tegeleda OpEx'iga (Operational Excellence - sisemise efektiivsusega), kuid see ei ole piisav. Kriitiline edutegur on keskendumine oma ettevõtte võtmeisikute fookusele ja pühendumusele. Esmalt on oluline elimineerida oma võtmeisikute hirmud, tekitada neile kindlustunne tuleviku ees ja luua selge pilt visioonist, mille nimel koostööd tehakse. Oluline on kindlustada oma tiimi(de)le tunne, et sõidame kõik ühes paadis, selge ja realistliku eesmärgi suunas.

Väärt enda ja ettevõtte arendamise raamatud

TOP10 raamatud, mida soovitan enda isiksuse ja ettevõtte arendamise valdkonnas.

Isiklik areng ja efektiivsus

1. "How to Win Friends & Influence People" Dale Carnegie (algselt 1936, ka eestikeelne)
2. "Getting Things Done: The Art of Stress-Free Productivity" David Allen
3. "I'm Rich Beyond My Wildest Dreams--I Am. I Am. I Am.: How to Get Everything You Want in Life" Thomas L Pauley ja Penelope Pauley (2003, ka eestikeelne)
   
4. "Praktiline ajajuhtimine" Ardo Reinsalu (2007)
5. "Rules of Wealth: A Personal Code for Prosperity Richard Templar (2006, ka eestikeelne)
   
6. "Strenghtfinder 2.0" Tom Rath (2007)
   
7. "Unlimited Power: The New Science Of Personal Achievement" Anthony Robbins (1997, ka eestikeelne)
8. "The 7 habits of highly effective people" Stephen Covey (algselt 1989, ka eestikeelne)
9. "The Psychology of Achievement: The Phoenix Seminar" by Brian Tracy (1986, ka eestikeelne audioraamat)
10. "What Color Is Your Parachute? 2009: A Practical Manual for Job-Hunters and Career-Changers (What Color Is Your Parachute?)" Richard Nelson Bolles
    

Ettevõtte areng (sh enese areng juhina)

1. "Built to Last: Successful Habits of Visionary Companies" Jim Collins (ka eestikeelne)
2. "Execution: The Discipline of Getting Things Done" Larry Bossidy, Ram Charan, Charles Burck (2002, ka eestikeelne)
3. "Good to Great: Why Some Companies Make the Leap . . . and Others Don’t" Jim Collins (ka eestikeelne)
4. "Let's Get Real or Let's Not Play: Transforming the Buyer/Seller Relationship" Mahan Khalsa, Randy Illig, and Stephen R. Covey (algselt 1999, nüüd 2008)
5. "Tahte tekitajad" Kristi Malmberg (2005)
   
6. "The 4-hour Work Week: Escape the 9-5, Live Anywhere and Join the New Rich" Timothy Ferriss (2007, ka eestikeelne)
7. "The Fifth Discipline: The Art & Practice of the Learning Organization" Peter Senge
8. "The Goal: A Process of Ongoing Improvement" Eliyahu M. Goldratt and Jeff Cox (2004, ka eestikeelne)
9. "The Naked Leader: The True Paths to Success are Finally Revealed" David Taylor (2003)
10. "The One Minute Manager" Kenneth H. Blanchard and Spencer Johnson (1982)

PS: Värskendan seda postitust aeg-ajalt, st võid julgelt bookmarkidesse lisada ;)

Süsteemiarendaja 7 käsku

Puutudes igapäevaselt kokku infosüsteemide loomisega, eksitakse pidevalt lihtsate reeglite vastu. Seekord inspireeris mind mõtted paberile panema blogipostitus, mis kirjeldab klientide pettumusi arendajate suhtes. Uurides aga efektiivseid arendajaid, selgub, et nende mõtteviisis on teatud sarnasused, mis viivad alati edule:

1. Ole vastutusvõimeline ja proaktiivne - võlusõna kahtluste kummutamiseks ja riskide maandamiseks on suhtlemine
2. Mõista teise huvisid - enne töö alustamist tee selgeks ülesande tegelik eesmärk ning selle mõistlik eeldatav ajakulu/investeering
3. Lahendusele eelneb vajadus - enne lahenduse väljapakkumist veendu, et mõistad ülesande olemust ja vajalikkust maksimaalselt. Keegi ei ole ideaalne tellija - ilma küsimata ei pruugi tellija osata ka oma soovi avaldada või vastust välja öelda.
4. Otsi sünergiaid, loo ja kasuta taaskasutatavaid komponente
5. Lahenda esmalt ärikriitiline funktsionaalsus - loo prototüüp minimaalse funktsionaalsusega. Alati saab asju keerukamaks teha, ent see omakorda ohustab keskendumist olulisimale.
6. Hoia suurt pilti silme ees kogu arenduse vältel. Ole pidevalt kursis, kui kaugel reaalselt asud - palju tehtud, palju veel teha. See ei ole ainult projektijuhi ülesanne, vaid on igaühe vastutus igal päeval.
7. Ole pidevalt empaatiavõimeline ja müü uut funktsionaalsust kliendi ärivajadustest lähtuvalt

Loomulikult on sarnased reeglid rakendatavad ka igapäevaellu üle kantuna.

Ettevõtte fookus

Viimasel ajal turul ringi vaadates on jäänud mulje, et paljudel ettevõtetel puudub selge arusaam, kes on nende fookuskliendid. Millise kliendi (kelle) jaoks oma äri tehakse?

On olnud märgata suundumust, et mida selgem on ettevõtte fookus (nii klientide mõttes kui tegevuse osas), seda edukam on ettevõte ja seda õnnelikumad on tema töötajad. Töötajate rahulolu on ju ilmselgelt üheks ettevõtete edu aluseks. Ja töötajad on seda lihtsamini rahul ja innustunud töötama, mida selgemalt nad teavad, kelle jaoks ja miks täpselt nad oma tööd teevad. Ning loomulikult on üks teabetöötajate baasvajadusi ka see, et ettevõtte visioon on konstantne, mitte ei muutuks kord nädalas...

Seega kutsun üles iga tasandi juhte veenduma, et nende heaks töötavad inimesed teavad, kuhu suunas ühes paadis liigutakse ning mida peab igaüks järgmiseks sammuna tegema, et võimalikult kiiresti võimalikult magusaid vilju maitsta.

Märkmeid JCI Treenerite Foorumilt

Häälestus - enese häälestamine mingile algavale situatsioonile. Kelle või mille jaoks sa mingisse situatsiooni (tahtlikult) satud? Näiteks kui teed koolituse, siis kas see on Su enda väljaelamise (ego boost) koht või Sa tõesti tahad kuulajates/osalejates mingit tulemust saavutada?

Kes on sinu klient? Kelle jaoks sa oma asja teed? Kas parem töö on inimkonna või oma ego teenimine?

Koolituse mõju: 40% koolituse mõjust toimub enne koolitust, 20% koolituse ajal ja 20% pärast koolitust.

Töötajate hoidmine

Mõned mõtted Sampo liidrite foorumilt töötajate hoidmise kohta:

1. Fookus inimeste heaolule, et töötajate voolavus oleks minimaalne.
2. Bürokraatia tapab loovust.
   
3. Loovatele töötajatele anda boonus nende ideede käimalükkamiseks.
4. Headele töötajatele anda vabadus.
5. Tihti tegeleb peakontor üksi uute reeglite väljamõtlemisega ja ei hinda piisavalt alluvaid. See toob kaasa, et head inimesed lähevad suurfirmadest, võtavad oma meeskonna kaasa ja teevad ise. Väikesed firmad saavad hoogu juurde ning sisenevad kiiremini välisturgudele.

Mõtteid Indrek Pertelsoni koolitusest

Nädal tagasi Raplas toimunud JCI Kevadkonverentsi kõige kasulikum koolitaja oli judoka Indrek Pertelson. Hämmastavalt palju mõtteviisist ühtis minu omaga. Siinkohal mõned uuemad mõtted tema koolitusest:

Mõtteviis: See, kellega üks-ühele võistlema hakkad, ei ole vastane, vaid enda õpitud kunsti näitamise partner.

Registreerid võistluspartneri iga liigutuse ja tajud tema edasist liikumist alateadlikult ette. Niipea kui vastane jala tõstab, tajud hetke kui ta jala maha paneb. Keskendu tema nõrkadele külgedele. Võidab kiirem.

Pingul, pinges lihas kulutab 70% rohkem energiat kui lõdvestunud lihas. Seega saame oma energiataset kõrgemal hoida kui oleme võimalikult lõdvestunud. Pead olema piisavalt vaba, et teiste liigutusi tunnetada ette aimata.

Tee oma olemine paremaks, arendades oma parimaid omadusi! Tippsportlased kasutavad ~50% treenimise ajast visualiseerimisele.

Veel rääkis Indrek lihtsatest asjadest nagu toitumispõhimõtted, hapniku vajadus etc. Keskmine inimene laseb läbi oma kopusde ööpäevas umbes 50 kuupmeetrit õhku. Oli huvitav vaadata ja tunnetada, kuidas energiatase ruumis tõusis kui avati uks täiendava hapniku sisselaskmiseks.

Indreku mõtteid on täiendavalt kirjeldatud Haraldi koolitusblogis.

Tarkvaraarenduse ja integratsiooni tulevik Eestis

Küsides Eesti tarkvaraarenduse valdkonnas tegutsevatelt inimestelt, „Milline on tänane ja lähiaja suurim väljakutse Sinu ettevõttes?”, võib enamik vastuseid võtta kokku väljendiga „inimressursi nappus”. Tegelik väljakutse on inimeste paigutamine õigetesse rollidesse ja nende arengu tagamine. Näiteks kui inimesel on eeldused ja tahtmine töötada juhtivprogrammeerijana, kes koordineerib kuluefektiivsemaid ida turu allhankijaid, siis peab ta saama seda teha.

Eestis on hulk väikeseid tarkvaraettevõtteid, kus töötavate inimeste tegelik potentsiaal jääb tihti rakendamata. Kas Sina tead mõnda tarkvaraarenduse valdkonna inimest, kes ei rakenda kogu oma potentsiaali? Oleks ju ketserlik lasta tal teha tööd, millega saaksid hakkama odavamad allhankijad? Kas asi on selles, et talle ei pakuta võimalust töö delegeerimiseks? Võib-olla suudaks talle paremaid võimalusi pakkuda mõni suurem Eesti
tarkvaraarendusfirma?

Vaadates viimaste aastate trende ja tulevikusuundumusi, väidan kaljukindlalt, et Eestisse jääb: projektijuhtimine, süsteemianalüüs, kasutajaliidese disain, osalemine arhitektuuri loomises, programmeerijate juhtimine, integratsioonitööd, paigaldamine, süsteemihaldus ja kvaliteedijuhtimine. Need on oskused, mille arendamisele tasub „IT-mehel” keskenduda. Tavaprogrammeerijaid on vaja eelkõige olemasolevate rakenduste edasiarendamiseks, mida väljast tellida ei oleks otstarbekas.

Tavaprogrammeerimise ehk masstoodangu jaoks kasutatakse üha enam ida riikide (Valgevene, Ukraina, ...) odavamat arendusressurssi. Selline lähenemine on eriti kuluefektiivne uute süsteemide „nullist” loomisel ning üha populaarsust koguvate tunnipõhiste arenduslepingute puhul.

Seega - mida teha? Eelkõige peavad Eesti defitsiitsed tarkvaraarenduse spetsialistid leidma võimaluse rakendada maksimaalselt oma (juhtimis)potentsiaali. Vaid sel viisil saab vastata üha kasvavale nõudlusele, mis täna on suurem kui pakkumine.

Mountaineering lessons - secure him and he'll deliver more

As of one of the most exciting things happened last year, a mountaineering training week in Swiss Alps, our co-trainee Guy wraps it together pretty well in his blog.

But my main general learning point from the event was: a man is capable to deliver more if he feels enough secure. This means that by extending employee's any sort of security (decent salary, sure future etc) you will maximise his courage and results. The understanding came from practicing rock climbing course at first without rope and then with security rope back-up. Without even having the need to use back-up rope, I was able to climb many times more higher and faster - deliver more!

Ettevõttesisene motivatsioon ja efektiivsus

Rääkides ühel eileõhtusel pidustusel paari sõbraga, selgus üks lihtne mudel projektipõhise ettevõtte efektiivsuse tõstmiseks. Käsitletava ettevõtte puhul moodustatakse iga projekti puhul eraldi umbes 5-liikmeline projektipõhine meeskond.

Sellest lähtuv esmane tegevuskava ettevõtte juhtkonnale (kui efektiivsusest ja kasumist huvituvale seltskonnale) elluviimiseks:

1. Projektijuhid peavad olema teadlikud, et iga meeskonnaliige vajab individuaalset käsitlemist ja motivatsiooni
2. Projektijuhid peavad olema teadlikud, millist käsitlemist ja motiveerimist iga tema meeskonnaliige vajab ning sellele vastavalt iga indiviidiga oma projektis tegelema
   
3. Projektijuhtide jaoks peab olema loodud infovahetust soodustav keskkond, mis võimaldab projektijuhtidel saada/vahetada infot meeskonnaliikmete eripära kohta
• Vastutaja: ettevõtte juhtkond peab soodustama selliste keskkondade tekkimist ja toimimist
4. Koostöö projektides peab olema "vabatahtlikel kokkulepetel põhinev juhitud protsess". S.t. iga projekti roll teab enda vastutust, ülesandeid, ootusi jmt, ning on sellega ise projektiga liitumisel vabatahtlikult nõustunud ja teadlikult tegutseb vastavate kokkulepete põhiselt.
• Vastutaja: projektipõhiselt vastutab projektijuht
• Vastutaja: ettevõtte tasandil vastutab ettevõtte juhtkond
  

Töötaja motivatsioon on igaühe enda teha

Teeme korraks täna jooksvale filmile “pause” ja astume vaatlemiseks sammu tagasi. Nimelt vaatlen ühte “omal ajal täitsa tegijat” ettevõtet, kel tänaseks pole alles praktiliselt ühtegi töötajat. Inimesed on läinud uutele jahimaadele. Loodetavasti saanud häid kogemusi ja oskavad neid edaspidises otstabekalt rakendada.

Loo moraal: isegi kui oled mõne (suure) ettevõtja lepinguline töötaja, töötad Sa ikkagi iseenda, mitte ettevõtte heaks. Ole kindel, et see, mida Sa igal tööpäeval (ja tööõhtul?) teed, paneb Sind hästi tundma. Kui ei ole rahul, räägi inimestega. Tea, mida tahad. Sõnasta enda jaoks, mida pead tegema selleks, et oma tahtmist saada. Ja lihtsalt tee neid asju.

Lülitame “Play” tagasi - minu töö on jätkuvalt mõnus, kuna tegutsen selle nimel, et see mõnus oleks.

PS: Tööandjatele on Maili Haavandi kirjutanud sarnase artikli.

Mida siis juhile soovitada, toetudes eelpool käsitletule?

• Tuleks osata näha, milline o­n süsteemi hetkeolukord ja kuidas see mõjutab töötajate motivatsiooni hetkeseisu. Siinkohal o­n kasulik hinnata konkreetsete “süstide” efektiivsust.
• Tuleb osata näha üksiktöötaja arengut ja vahel tuleb endale tunnistada, et töötaja o­n täidetavast rollist välja kasvanud ja selle edasine täitmine o­n mõttetu.
• Tuleb osata näha reeglite mõju töötajatele – nii reeglite olemasolu kui ka nende puudumise mõju. Reeglid mõjutavad töötaja käitumist, töö tegemist ja sellega määravad tema rahulolu konkreetse tööga.
• Aeg-ajalt võiks ju töötajate käest küsida – miks nad peavad enda jaoks oluliseks töötada just teie firmas? Mida teie firma nende jaoks tähendab? Võimalik, et see annab teile mõtteid “efektiivseks personalitööks”.

After Afterparties

We got it made. Junior Chamber International’s European Conference 2006 in Tallinn - the Baltic’s largest conference with more than 2200 participants all over the Europe.

See more pictures of Opening Ceremony

8 tracks of trainings in parallel for 4 days. Key note speakers. Party, afterparty and after afterparty every evening.

For the truly hard-core and young at heart JCI members we have prepared something truly unique and extraordinary. For some of us a party and an after party simply is not enough. Having the choice to continue until you feel like it is something many of us have longed for so long. Seeing the hosting city at all times and from all sides helps you form a lifetime memory of the best JCI Conference you have ever visited.

As “white nights” can only be witnessed this far in the north, we wanted you to experience it first-hand. During the conference the sun rises every morning a few minutes after 04.00.

Be the first to welcome the sun on one of Tallinns beautiful beaches in the company of your JCI friends, a breathtaking view, some refreshments and music. Buses leave from the after party to a different beach every night. This is your one time opportunity to experience what a capitol by the seaside really means.

Buses leave from the after after party to take you to your hotel for those invaluable couple hours of sleep before next days trainings.

I was responsible for coordinating the magnificent team of after afterparties. On first night we gathered 75 visitors, second night got us 350 and third night 600 (!) people to Pirita Beach at 4 am!

Hereby thanks for the great team: Hanno, Andres, Tiina, Kadri, Kersti, Meelis, Jan and others!

Delegates arriving to second after afterparty at 4:04 am. Click to see few more pictures

Rahulolu suurendamine

Kes meist ei tahaks rohkem rahul olla? Rahulolu suurendamiseks on kaks lihtsat võimalust:

1. vähendada vajadusi
2. teha asju paremini

Nii lihtne see ongi :)

Formula of getting things done

Today while talking to my good old friend about the possible future perspectives of his business venture, it reminded me again the "ultimate success formula" - all the motivational speakers are basically presenting the same 4-step formula:

1. Vision.
• Imagine everything that would be possible if anything would be possible!
• Where do we want to go?
• From what do we know that we are there?
• If working in teams, ensure that all the members share the common vision.
2. Current situation. Draw the map:
• Where we are now?
• What have we learned from past?
• Which is the best way to use these lessons in future?
3. The path.
• What steps have to be done to get there?
• From who to get consulting, what to read?
4. The journey.
• Start going for it.
• Be flexible - new perspectives might open new visions.
• Don't settle, don't surrender.

And what is the "funny" thing - the most of all that is in yourself already. Indeed consulting with others helps to release that and see the new perspectives, yet it's still your own mind that matters all.

Once you discover that the hardest part of achieving something is defining exactly what you want to achieve, everything else will be piece of cake.

PS: A guy called Corporate Hypnotist has some good tips on setting the goals in general in his blog.

Get what you want

David Taylor quoted well in JCI's European Conference 2006 in his keynote speech:

If you do what you've always done, you'll get what you've always got.
If you want to get what you haven't got before, you have to do that what you haven't done before.

Ja samas võrdluseks Eesti keeles:

Kord edu toonud strateegiat ei tasu üldjuhul muuta. Muuta tasub hoopis strateegiat, mis edu ei toonud.

Seega tehes asju, mida Sa alati teed, saad seda, mida alati. Tehes uusi asju, saad uusi asju.