9 ideed: kuidas leida tööd 2010?

Viimase paari kuu jooksul olen oma ettevõttes otsinud inimesi tööle mitmele positsioonile. Olen tööandja rollis vaadanud läbi sadu CV'sid ja teinud kümneid intervjuusid inimestega, kes tahaks töötada digitaalturunduse agentuuris. Järgnevalt mõned olulisimad õppetunnid ja mõtted tööandja seisukohast, mida tööotsija tihti ise ei ole läbi mõelnud. Need kehtivad ennekõike digitaalmeedia valdkonnas, ent on piisavalt universaalsed mistahes teabetöötaja positsiooni otsingu puhul.

1. Mis on Sinu jaoks tegelikult oluline?

Kõik algab kandidaadi väärtushinnangutest. Mida Sa ise tegelikult väärtustad? Kas täna on olulisem näiteks raha, meeskond või töö sisu? Kui raha on olulisim, eksisteerib oht, et ühel hetkel käid tööl vaid raha pärast, teised tegurid hakkavad rahulolu langetama, motivatsioon ja töötulemused langevad ning neid saab tõsta üksnes palga suurendamisega. See aga ei ole meelepärane strateegia ühelegi tööandjale. Võib-olla on Sulle tegelikult olulisemad mingid teised väärtused?

2. Ühised väärtused

On kulunud tõde, et inimesi palgatakse tihti nende kompetentside järgi ning loobutakse nende (ebasobivate) väärtuste tõttu. Kas aga potentsiaalse tööandja enda väärtused ühtivad Sinu omadega? Ettevõtte juhtide nimede googeldamine on legaalne taustauuring. Iga kaasaegse agentuuri juhil on täna oma digitaalne jalajälg - sotisaalvõrgustike profiilid, avaldatud artiklid jms. Kas see inimene, keda leidsid, on ikka Sinuga piisavalt sarnaste huvidega? Kui ta Sind EI väärtusta, siis kas tahad ikka tema juures töötada? Tööandja väärtustab Sind tõeliselt, kui oled temaga ühel lainel, olles seejuures südamest siiras.

3. Rahal on nüüd teine väärtus

Mõned aastad tagasi kui palgad vaid tõusid, oli kõigil justkui raha nagu muda. Palgatase Eesti digitaalmeedia sektoris on viimase aastaga 10-20% langenud. Palgatõusu pole ka enne 2010 keskpaika ette näha. Üksikud ettevõtted on aga 2008 aasta palgataset suutnud säilitada või isegi tõsta. Prognoositakse ka töötuse kasvu ka vähemalt 2010 keskpaigani. See hoiab palgataseme jätkuvalt langustrendis. Kuivõrd Eestis enam ülemäära raha pole, on raha väljaspool Eestit jätkuvalt, ent samuti mitte lõputult palju. Tavaliselt on finantsiliselt edukamad need, kes teevad tööd Eestist väljapoole, kõrgema ostujõuga riikidesse.

4. Kustkohast tuleb Sinu palk?

Palk tuleb alati klientide või investori rahakotist. Kliendid maksavad selle eest, et tarnija tõstab nende ettevõtte väärtust. Tarnija investorid maksavad oma töötajatele äri kasvatamise eest. Aktsiaseltside ja Osaühingute üks oluline eesmärk on lisaks üllastele maailmaparandamise missioonidele ja visioonidele ka kasumit teenida. Finantskasumit on muuhulgas vaja palga ja maksude maksmiseks, heade töötingimuste loomiseks ja pidevaks arenguks ehk uute väljakutsete pakkumiseks. Seega raha ei tule lihtsalt "kusagilt", vaid see makstakse töötajale välja mingi eesmärgiga :)

5. Kellele ja kui õiglase hinnaga Sa ennast tööintervjuul müüd?

Kas tööintervjuu toimub inimesega, kes adub midagi finantsidest? Sind palkavat äriinimest huvitab, et mil moel Sa aitad ettevõttel rohkem kasumit teenida. Mis on Sinu lisaväärtus meeskonnale ja ettevõttele, kuhu soovid liituda? Kas ja kuidas oled pärast majandustõusu lõppemist nii suurepäraselt arenenud, et väärid küsitud töötasu?

6. Mis Sind tegelikult innustab?

Iga tööandjat huvitavad motiveeritud töötajad. Motivatsioon on "innustatud olemine" - teised saavad Sind vaid innustada, kuid motiveerida saab igaüks vaid iseennast. Sa lood parimaid tulemusi vaid motiveeritud olles. Tee endale päris selgeks, mis on Sulle täna olulisimad motivaatorid. On see raha, meeskond või töö sisu? Miks just selline palgatase? Miks just see ettevõte ja see positsioon?

7. Motivatsioonikiri eristab Sinu tugevused teistest

Enamik tööotsijatest täna veel tugevaid motivatsioonikirju ei kirjuta. Omal ajal on paar headhunter'it mulle öelnud, et mu motivatsioonikirjad on ühed parimad, mida nemad iial näinud on. Head põhjendused konkreetse töökoha saamiseks ja oma tugevuste esiletõstmine ei taga veel kohe võitu, kuid parendavad märgatavalt Sinu konkurentsipositsiooni.

8. Google on Sinu parim soovitaja

Sinu tegelik CV on Google. Googeldades kandidaadi nime, saab tööandja saab tihti esimese "reaalse" emotsiooni võimaliku töötaja kohta. Soovitajad on olulised, kuid nad ei pruugi alati anda objektiivset infot. Google annab tihti huvitava ülevaate inimeste ("olematust") taustast.

Tööandja tahab Su nime googeldades leida infot - näiteks Sinu Twitteri, LinkedIn-i ja Facebooki profiili. Mulle on näiteks oluline ka iga meeskonnaliikme ausus ja avatus, seega olen õnnelik, leides Sinu kohta võimalikult palju objektiivset informatsiooni. Näiteks minu tänaste meeskonnaliikmete nimesid googeldades leiab otsingutulemuste esimeselt lehelt infot nende kõigi kohta.

Tõeline pluss on aga oma blogi koos asjakohaste postitustega. Kui blogi ei viitsi kirjutada, siis 160 tähemärgiga Twitteris väljendamine ei nõua ju palju vaeva? Ka piltide näitamine Facebookis või Orkutis võib omada positiivset mõju.

Umbes 95% kandidaatide nime googeldades ei ole ma aga praktiliselt mitte midagi huvitavat leidnud, mis inimese isiksust kirjeldaks! Kui Sina oled nende 90% ebahuvitavate inimeste hulgas, siis väikseimgi digitaalne jalajälg (sotsiaalmeedia profiil) tõstab Sind võidukama 10% hulka!

Olles nüüd läbi mõelnud oma isiklikud väärtused ja võimalik kasu ettevõttele, võiksid ka Sinu sotsiaalmeedia profiilid neid väärtusi peegeledada.

9. Paku ise ideid välja

Hindan initsiatiivi nii intervjuudel kui juba enne kandidaadiga kohtumist. Nimelt võib ka tuttavatel tööandjatel olla huvitavaid pakkumisi, millest nad ise veel ei tea. Hoia silma peal oma sõpradel, kes võivad olla potentsiaalsed tööandjad. Mis saaks olla veel parem müügiargument kui keegi mu sõber või tuttav ütleb, et "Sain Sinu Twitteri postitustest sellise ägeda mõtte - äkki saaks Sinu ettevõttes hakata klientidele sellist väärtust pakkuma"? See näitab nii isiku initsiatiivikust, koostöövalmidust kui ka loovust. Isegi kui ideest ei kerki kohest äri, saab idee autor kindlasti tööandja silmis plusspunkte. Me ise loome oma reaalsuse - kunagi ei tea, mida ühest heast jagatud mõttest võib välja kooruda!

Kokkuvõtteks

Checklist järgmiseks kandideerimiseks:

1. Millised on mu isiklikud väärtushinnangud ja tugevused ning mis mind innustab?
2. Milline ettevõte ja positisioon ühtib minu väärtushinnangutega?
3. Millist väärtust suudan ettevõtte omanikele ja meeskonnale pakkuda?
4. Kas mu sotsiaalmeedia profiilid on ajakohased?
5. Millise uue töökoha suudan oma mõttes luua ja kellele selle idee maha müüa?

Edukat kandideerimist!

Logistikaseminari slaidid

20. märtsil astusin Logistikaseminaril üles teemaga "Efektiivse(lt) tarkvara tellimine". Seminari slaidid valmisid koos Helmese kvaliteedijuhi Meelis Lang'iga ja on saadaval siin.

Kokkuvõttena on tänased TOP5 märksõnad / kriitilised edutegurid järgnevad:

1. Tellija ja arendaja inimressursi kogemus ja kompetents
2. Tellija ja arendaja ühine visioon
3. Klastrid ja erinevate osapoolte koostöö
4. Eurorahade maksimaalne ärakasutamine
5. Agiilne arendus - turuseisule kiire reageerimine
   

TOP10 iPhone tasuta tarkvara

iPhone'ile loob konkurentsieelise teiste "iPhone killerite" ees võimalus paigaldada telefonisse väärt tarkvara. 10 olulisimat tasuta Application'it on minu meelest:

1. LinkedIn
   
2. Evernote
3. Facebook
4. Google Mobile App
5. Remote Desktop Lite
6. Shazam
7. Fring
   
8. Google Earth
9. Delicious
10. iTie

Väärt enda ja ettevõtte arendamise raamatud

TOP10 raamatud, mida soovitan enda isiksuse ja ettevõtte arendamise valdkonnas.

Isiklik areng ja efektiivsus

1. "How to Win Friends & Influence People" Dale Carnegie (algselt 1936, ka eestikeelne)
2. "Getting Things Done: The Art of Stress-Free Productivity" David Allen
3. "I'm Rich Beyond My Wildest Dreams--I Am. I Am. I Am.: How to Get Everything You Want in Life" Thomas L Pauley ja Penelope Pauley (2003, ka eestikeelne)
   
4. "Praktiline ajajuhtimine" Ardo Reinsalu (2007)
5. "Rules of Wealth: A Personal Code for Prosperity Richard Templar (2006, ka eestikeelne)
   
6. "Strenghtfinder 2.0" Tom Rath (2007)
   
7. "Unlimited Power: The New Science Of Personal Achievement" Anthony Robbins (1997, ka eestikeelne)
8. "The 7 habits of highly effective people" Stephen Covey (algselt 1989, ka eestikeelne)
9. "The Psychology of Achievement: The Phoenix Seminar" by Brian Tracy (1986, ka eestikeelne audioraamat)
10. "What Color Is Your Parachute? 2009: A Practical Manual for Job-Hunters and Career-Changers (What Color Is Your Parachute?)" Richard Nelson Bolles
    

Ettevõtte areng (sh enese areng juhina)

1. "Built to Last: Successful Habits of Visionary Companies" Jim Collins (ka eestikeelne)
2. "Execution: The Discipline of Getting Things Done" Larry Bossidy, Ram Charan, Charles Burck (2002, ka eestikeelne)
3. "Good to Great: Why Some Companies Make the Leap . . . and Others Don’t" Jim Collins (ka eestikeelne)
4. "Let's Get Real or Let's Not Play: Transforming the Buyer/Seller Relationship" Mahan Khalsa, Randy Illig, and Stephen R. Covey (algselt 1999, nüüd 2008)
5. "Tahte tekitajad" Kristi Malmberg (2005)
   
6. "The 4-hour Work Week: Escape the 9-5, Live Anywhere and Join the New Rich" Timothy Ferriss (2007, ka eestikeelne)
7. "The Fifth Discipline: The Art & Practice of the Learning Organization" Peter Senge
8. "The Goal: A Process of Ongoing Improvement" Eliyahu M. Goldratt and Jeff Cox (2004, ka eestikeelne)
9. "The Naked Leader: The True Paths to Success are Finally Revealed" David Taylor (2003)
10. "The One Minute Manager" Kenneth H. Blanchard and Spencer Johnson (1982)

PS: Värskendan seda postitust aeg-ajalt, st võid julgelt bookmarkidesse lisada ;)

Süsteemiarendaja 7 käsku

Puutudes igapäevaselt kokku infosüsteemide loomisega, eksitakse pidevalt lihtsate reeglite vastu. Seekord inspireeris mind mõtted paberile panema blogipostitus, mis kirjeldab klientide pettumusi arendajate suhtes. Uurides aga efektiivseid arendajaid, selgub, et nende mõtteviisis on teatud sarnasused, mis viivad alati edule:

1. Ole vastutusvõimeline ja proaktiivne - võlusõna kahtluste kummutamiseks ja riskide maandamiseks on suhtlemine
2. Mõista teise huvisid - enne töö alustamist tee selgeks ülesande tegelik eesmärk ning selle mõistlik eeldatav ajakulu/investeering
3. Lahendusele eelneb vajadus - enne lahenduse väljapakkumist veendu, et mõistad ülesande olemust ja vajalikkust maksimaalselt. Keegi ei ole ideaalne tellija - ilma küsimata ei pruugi tellija osata ka oma soovi avaldada või vastust välja öelda.
4. Otsi sünergiaid, loo ja kasuta taaskasutatavaid komponente
5. Lahenda esmalt ärikriitiline funktsionaalsus - loo prototüüp minimaalse funktsionaalsusega. Alati saab asju keerukamaks teha, ent see omakorda ohustab keskendumist olulisimale.
6. Hoia suurt pilti silme ees kogu arenduse vältel. Ole pidevalt kursis, kui kaugel reaalselt asud - palju tehtud, palju veel teha. See ei ole ainult projektijuhi ülesanne, vaid on igaühe vastutus igal päeval.
7. Ole pidevalt empaatiavõimeline ja müü uut funktsionaalsust kliendi ärivajadustest lähtuvalt

Loomulikult on sarnased reeglid rakendatavad ka igapäevaellu üle kantuna.

Mõtteid Indrek Pertelsoni koolitusest

Nädal tagasi Raplas toimunud JCI Kevadkonverentsi kõige kasulikum koolitaja oli judoka Indrek Pertelson. Hämmastavalt palju mõtteviisist ühtis minu omaga. Siinkohal mõned uuemad mõtted tema koolitusest:

Mõtteviis: See, kellega üks-ühele võistlema hakkad, ei ole vastane, vaid enda õpitud kunsti näitamise partner.

Registreerid võistluspartneri iga liigutuse ja tajud tema edasist liikumist alateadlikult ette. Niipea kui vastane jala tõstab, tajud hetke kui ta jala maha paneb. Keskendu tema nõrkadele külgedele. Võidab kiirem.

Pingul, pinges lihas kulutab 70% rohkem energiat kui lõdvestunud lihas. Seega saame oma energiataset kõrgemal hoida kui oleme võimalikult lõdvestunud. Pead olema piisavalt vaba, et teiste liigutusi tunnetada ette aimata.

Tee oma olemine paremaks, arendades oma parimaid omadusi! Tippsportlased kasutavad ~50% treenimise ajast visualiseerimisele.

Veel rääkis Indrek lihtsatest asjadest nagu toitumispõhimõtted, hapniku vajadus etc. Keskmine inimene laseb läbi oma kopusde ööpäevas umbes 50 kuupmeetrit õhku. Oli huvitav vaadata ja tunnetada, kuidas energiatase ruumis tõusis kui avati uks täiendava hapniku sisselaskmiseks.

Indreku mõtteid on täiendavalt kirjeldatud Haraldi koolitusblogis.

Tasakaalus dünaamika

Mägedes käimine on popp. Kui mulle suvel tundus, et iga teine eestlane käib sukeldumas või surfamas, tundub praegu "kummaline" kui kodanik ei käi mägedes suuskamas või laudamas. Lumelaud on mulle aastaid imponeerinud. Ja mäed on eriti köitvad olnud. Eelmisel nädalal tegin väikse lumerännaku Rootsis. Ja mõtlesin, et mida sellest rännakust õppida on. Näiteks oli hea kõrvalt vaadata ennast ja teisi ning erinevaid asju mõelda. "Peoplewatching", nagu üks mu sõber ütleb. Mõned "toredad" küsimused sõnastusid:

• Kas naudid üksi sõitmist või pakub pinget parve sees ringlemine ja teistest möödatuhisemine? Kui suure seltskonnaga?
• Kas riietus on ühte tooni tagasihoidlik või kirev? Mõni mees oli lausa karukostüümi selga tõmmanud.. :)
• Kas eelistad mahedalt sõita päikeselise ilmaga või kaifid tormi, kitsast nähtavust ja ettearvamatust? Või kannad hoopis ise oma ilma ise kaasas, enda sees, hoolimata sellest, mis väljas toimub?
• Kas sõidad rahulikult, vahepeal puhates või paned ennast viimase piirini proovile?
• Kas eelistad siniseid, punaseid või musti radu?
• Kas õpid ise või kasutad treenerit? Kui oluline üldse areng on?
• Mida eelistad teha õhtul pärast sõitmist?
• Jne...

Igaühe jaoks on muidugi oma tõde ja parim seisukoht. Aga mõtte iseloomustamiseks selline tõestisündinud lugu: Vaatasin ühte Eesti perekonda punasest mäest allasuusatamist alustamas. Ema-isa ja umbes viieaastased poeg-tütar. Isa ütles alustuseks "Lapsed, andke tuld!" ning hetke pärast ütles ema "Maria, sõida ettevaatlikult!". Mis mõte esimesena tekib? Mina mõtlesin esimese hooga, et kuidas küll nii erinevad inimesed koos elavad.. Samas sellest lihtsast dialoogist võib välja lugeda päris mitmeid asju. Näiteks mõelda, kuidas vanemad kujundavad oma lastes väärtushinnangud. Domineerivama poole väärtushinnangud hakkavad domineerima. Ehk suures osas just vanematest sõltub see, kuidas ülaltoodud küsimustele vastasid. Samas, hoolimata vastandlikkusest, ei saaks ju tekkida dünaamikat kui mõlemad pooled oleksid täpselt ühesugused. Ja tasakaalu on ikka ja alati vaja. Tasakaalus dünaamikat.

Tarkvaraarenduse ja integratsiooni tulevik Eestis

Küsides Eesti tarkvaraarenduse valdkonnas tegutsevatelt inimestelt, „Milline on tänane ja lähiaja suurim väljakutse Sinu ettevõttes?”, võib enamik vastuseid võtta kokku väljendiga „inimressursi nappus”. Tegelik väljakutse on inimeste paigutamine õigetesse rollidesse ja nende arengu tagamine. Näiteks kui inimesel on eeldused ja tahtmine töötada juhtivprogrammeerijana, kes koordineerib kuluefektiivsemaid ida turu allhankijaid, siis peab ta saama seda teha.

Eestis on hulk väikeseid tarkvaraettevõtteid, kus töötavate inimeste tegelik potentsiaal jääb tihti rakendamata. Kas Sina tead mõnda tarkvaraarenduse valdkonna inimest, kes ei rakenda kogu oma potentsiaali? Oleks ju ketserlik lasta tal teha tööd, millega saaksid hakkama odavamad allhankijad? Kas asi on selles, et talle ei pakuta võimalust töö delegeerimiseks? Võib-olla suudaks talle paremaid võimalusi pakkuda mõni suurem Eesti
tarkvaraarendusfirma?

Vaadates viimaste aastate trende ja tulevikusuundumusi, väidan kaljukindlalt, et Eestisse jääb: projektijuhtimine, süsteemianalüüs, kasutajaliidese disain, osalemine arhitektuuri loomises, programmeerijate juhtimine, integratsioonitööd, paigaldamine, süsteemihaldus ja kvaliteedijuhtimine. Need on oskused, mille arendamisele tasub „IT-mehel” keskenduda. Tavaprogrammeerijaid on vaja eelkõige olemasolevate rakenduste edasiarendamiseks, mida väljast tellida ei oleks otstarbekas.

Tavaprogrammeerimise ehk masstoodangu jaoks kasutatakse üha enam ida riikide (Valgevene, Ukraina, ...) odavamat arendusressurssi. Selline lähenemine on eriti kuluefektiivne uute süsteemide „nullist” loomisel ning üha populaarsust koguvate tunnipõhiste arenduslepingute puhul.

Seega - mida teha? Eelkõige peavad Eesti defitsiitsed tarkvaraarenduse spetsialistid leidma võimaluse rakendada maksimaalselt oma (juhtimis)potentsiaali. Vaid sel viisil saab vastata üha kasvavale nõudlusele, mis täna on suurem kui pakkumine.

3-kihiline inimmudel

Umbes aasta tagasi leidsin, et nii nagu ka infosüsteeme käsitletakse kolmekihilisena, on ka inimesi võimalik ja sobilik käsitleda kolmekihilisena alljärgnevalt:

• esitluskiht (esitlus) - väljanägemine. Kõik, mis puudutab teiste visuaalset, kineetilist ja audiatiivset kontakti Sinuga - riietus, hoiak, käitumine, puudutamine, rääkimine, lõhn...
  
• protsessikiht (protsess) - oskused nii enda kui teiste juhtimiseks. Läbirääkimisoskused, juhtimisoskused, motiveerimisoskused, planeerimisoskused, elluviimisoskused, mõjutamisoskused, NLP...
  
• andmekiht (andmed) - teadmised ja teadmiste vahel loodud seosed/struktuurid. Teadmiste rakendamise võime, oskus luua seoseid uute ja olemasolevate teadmiste vahel.
  

Ilmselt oled Sinagi märganud, et kõige edukamatel inimestel on kõik 3 kihti ühtlaselt tugevalt arenenud. Tihti märkame, et mõni inimene ei ole oma 3 kihi poolest sugugi tasakaalus - näiteks keskendub ainult välimusele (esitluskiht) või ainult teadmistele (andmekiht). Või omab teadmisi ja välimust, kuid ei oska selle kõigega oma potentsiaali piisavalt rakendada. Ja nii edasi. Seega sellise 3-kihilise inimkäsitluse peamised plussid ongi:

• enda balansseeritud ja maksimaalselt efektiivne arendamine - keskendumine kõigi kolme kihi tasakaalule
• siinsete blogikirjete tag'imine vastavalt kihtidele :)
• tõenäoliselt veel mitmed ideed, mille peale inimesed on veel tulemas
  

English: 3-tier human architecture, 3-tier human model

Õnnestunud golfilöök

Veidi golfi peale mõeldes leidsin tavaelu eduga mitmeid paralleele:

• Kas teadsid, et edukad golfimängijad, tehes õnnestunud golfilöögi, kordavad uuesti oma svingi või putti. Sellega nad programmeerivad eduka soorituse oma keha sisse.
• Kas Sina kordad oma "edukaid lööke" elus?

• Golfilöögil on heade sooritustega ühine ka see, et üks sving, nagu mistahes tulemuse saavutamise taktika, koosneb mitmetest keerulistest liigutustest. Ning edukaks soorituseks peavad kõik alamliigutused olema tehtud piisavalt hästi.
• Millistest alamliigutustest Sinu põhiprotsessid koosnevad ning kas mõni nendest vajaks olulist lihvimistt?

• Samuti kasutatakse heas golfilöögis minimaalselt jõudu ja maksimaalselt (isikliku) inimfüüsise eripärasid ja gravitatsioonijõudu.
• Kui palju jõudu kasutad Sina oma edu saavutamisel ning mil määral kasutad pigem teiste tegurite kokkusobivust?
  

Mountaineering lessons - secure him and he'll deliver more

As of one of the most exciting things happened last year, a mountaineering training week in Swiss Alps, our co-trainee Guy wraps it together pretty well in his blog.

But my main general learning point from the event was: a man is capable to deliver more if he feels enough secure. This means that by extending employee's any sort of security (decent salary, sure future etc) you will maximise his courage and results. The understanding came from practicing rock climbing course at first without rope and then with security rope back-up. Without even having the need to use back-up rope, I was able to climb many times more higher and faster - deliver more!

Otsuste langetamise lihtne metoodika

Mistahes otsus ja muudatus on parem kui mittetegutsemine. Jaotan otsuse langetamise päästikud (triggerid) kaheks:

1. Mõõdetavad. Määratle, mis on need triggerid (nt kui "endast sõltumatult" juhtub midagi teatud viisil), mille täitumisel saad tegutseda teatud moel. Näiteks sõnastada enda jaoks, et "kahe konkreetse sündmuse juhtumisel tegutsen teatud viisil".
2. Ajalised. Kui ei ole võimalik määratleda mingeid konkreetselt mõõdetavaid kriteeriume, määra tegutsemiseks tähtaeg. Näiteks järgmisel neljapäeval kell 14:00 langetad otsuse baseerudes hetkel teadaolevale informatsioonile.

Muidugi on rida teisi kriteeriume, näiteks SMART (Specific, Measureable, Achievable, Realistic, Timely) nõuetele vastavad eesmärgid, mille täitumisel tegutseda järgnevalt, kuid see on pigem üldise planeerimise temaatika.
Mistahes muudatus toob endaga kaasa järgnevaid muudatusi (for every decision there's a consequence) ning tasub meeles pidada, et muutes ühte olulist komponenti mistahes süsteemis, peavad muutuma (mõjutatult või "omaalgatuslikult") ka teised süsteemi komponendid.

Rahulolu suurendamine

Kes meist ei tahaks rohkem rahul olla? Rahulolu suurendamiseks on kaks lihtsat võimalust:

1. vähendada vajadusi
2. teha asju paremini

Nii lihtne see ongi :)

Get what you want

David Taylor quoted well in JCI's European Conference 2006 in his keynote speech:

If you do what you've always done, you'll get what you've always got.
If you want to get what you haven't got before, you have to do that what you haven't done before.

Ja samas võrdluseks Eesti keeles:

Kord edu toonud strateegiat ei tasu üldjuhul muuta. Muuta tasub hoopis strateegiat, mis edu ei toonud.

Seega tehes asju, mida Sa alati teed, saad seda, mida alati. Tehes uusi asju, saad uusi asju.