pühapäev, 10, jaanuar 2010

9 ideed: kuidas leida tööd 2010?

Viimase paari kuu jooksul olen oma ettevõttes otsinud inimesi tööle mitmele positsioonile. Olen tööandja rollis vaadanud läbi sadu CV'sid ja teinud kümneid intervjuusid inimestega, kes tahaks töötada digitaalturunduse agentuuris. Järgnevalt mõned olulisimad õppetunnid ja mõtted tööandja seisukohast, mida tööotsija tihti ise ei ole läbi mõelnud. Need kehtivad ennekõike digitaalmeedia valdkonnas, ent on piisavalt universaalsed mistahes teabetöötaja positsiooni otsingu puhul.

1. Mis on Sinu jaoks tegelikult oluline?
Kõik algab kandidaadi väärtushinnangutest. Mida Sa ise tegelikult väärtustad? Kas täna on olulisem näiteks raha, meeskond või töö sisu? Kui raha on olulisim, eksisteerib oht, et ühel hetkel käid tööl vaid raha pärast, teised tegurid hakkavad rahulolu langetama, motivatsioon ja töötulemused langevad ning neid saab tõsta üksnes palga suurendamisega. See aga ei ole meelepärane strateegia ühelegi tööandjale. Võib-olla on Sulle tegelikult olulisemad mingid teised väärtused?

2. Ühised väärtused
On kulunud tõde, et inimesi palgatakse tihti nende kompetentside järgi ning loobutakse nende (ebasobivate) väärtuste tõttu. Kas aga potentsiaalse tööandja enda väärtused ühtivad Sinu omadega? Ettevõtte juhtide nimede googeldamine on legaalne taustauuring. Iga kaasaegse agentuuri juhil on täna oma digitaalne jalajälg - sotisaalvõrgustike profiilid, avaldatud artiklid jms. Kas see inimene, keda leidsid, on ikka Sinuga piisavalt sarnaste huvidega? Kui ta Sind EI väärtusta, siis kas tahad ikka tema juures töötada? Tööandja väärtustab Sind tõeliselt, kui oled temaga ühel lainel, olles seejuures südamest siiras.

3. Rahal on nüüd teine väärtus
Mõned aastad tagasi kui palgad vaid tõusid, oli kõigil justkui raha nagu muda. Palgatase Eesti digitaalmeedia sektoris on viimase aastaga 10-20% langenud. Palgatõusu pole ka enne 2010 keskpaika ette näha. Üksikud ettevõtted on aga 2008 aasta palgataset suutnud säilitada või isegi tõsta. Prognoositakse ka töötuse kasvu ka vähemalt 2010 keskpaigani. See hoiab palgataseme jätkuvalt langustrendis. Kuivõrd Eestis enam ülemäära raha pole, on raha väljaspool Eestit jätkuvalt, ent samuti mitte lõputult palju. Tavaliselt on finantsiliselt edukamad need, kes teevad tööd Eestist väljapoole, kõrgema ostujõuga riikidesse.

4. Kustkohast tuleb Sinu palk?
Palk tuleb alati klientide või investori rahakotist. Kliendid maksavad selle eest, et tarnija tõstab nende ettevõtte väärtust. Tarnija investorid maksavad oma töötajatele äri kasvatamise eest. Aktsiaseltside ja Osaühingute üks oluline eesmärk on lisaks üllastele maailmaparandamise missioonidele ja visioonidele ka kasumit teenida. Finantskasumit on muuhulgas vaja palga ja maksude maksmiseks, heade töötingimuste loomiseks ja pidevaks arenguks ehk uute väljakutsete pakkumiseks. Seega raha ei tule lihtsalt "kusagilt", vaid see makstakse töötajale välja mingi eesmärgiga :)

5. Kellele ja kui õiglase hinnaga Sa ennast tööintervjuul müüd?
Kas tööintervjuu toimub inimesega, kes adub midagi finantsidest? Sind palkavat äriinimest huvitab, et mil moel Sa aitad ettevõttel rohkem kasumit teenida. Mis on Sinu lisaväärtus meeskonnale ja ettevõttele, kuhu soovid liituda? Kas ja kuidas oled pärast majandustõusu lõppemist nii suurepäraselt arenenud, et väärid küsitud töötasu?

6. Mis Sind tegelikult innustab?
Iga tööandjat huvitavad motiveeritud töötajad. Motivatsioon on "innustatud olemine" - teised saavad Sind vaid innustada, kuid motiveerida saab igaüks vaid iseennast. Sa lood parimaid tulemusi vaid motiveeritud olles. Tee endale päris selgeks, mis on Sulle täna olulisimad motivaatorid. On see raha, meeskond või töö sisu? Miks just selline palgatase? Miks just see ettevõte ja see positsioon?

7. Motivatsioonikiri eristab Sinu tugevused teistest
Enamik tööotsijatest täna veel tugevaid motivatsioonikirju ei kirjuta. Omal ajal on paar headhunter'it mulle öelnud, et mu motivatsioonikirjad on ühed parimad, mida nemad iial näinud on. Head põhjendused konkreetse töökoha saamiseks ja oma tugevuste esiletõstmine ei taga veel kohe võitu, kuid parendavad märgatavalt Sinu konkurentsipositsiooni.

8. Google on Sinu parim soovitaja
Sinu tegelik CV on Google. Googeldades kandidaadi nime, saab tööandja saab tihti esimese "reaalse" emotsiooni võimaliku töötaja kohta. Soovitajad on olulised, kuid nad ei pruugi alati anda objektiivset infot. Google annab tihti huvitava ülevaate inimeste ("olematust") taustast.
Tööandja tahab Su nime googeldades leida infot - näiteks Sinu Twitteri, LinkedIn-i ja Facebooki profiili. Mulle on näiteks oluline ka iga meeskonnaliikme ausus ja avatus, seega olen õnnelik, leides Sinu kohta võimalikult palju objektiivset informatsiooni. Näiteks minu tänaste meeskonnaliikmete nimesid googeldades leiab otsingutulemuste esimeselt lehelt infot nende kõigi kohta.
Tõeline pluss on aga oma blogi koos asjakohaste postitustega. Kui blogi ei viitsi kirjutada, siis 160 tähemärgiga Twitteris väljendamine ei nõua ju palju vaeva? Ka piltide näitamine Facebookis või Orkutis võib omada positiivset mõju.
Umbes 95% kandidaatide nime googeldades ei ole ma aga praktiliselt mitte midagi huvitavat leidnud, mis inimese isiksust kirjeldaks! Kui Sina oled nende 90% ebahuvitavate inimeste hulgas, siis väikseimgi digitaalne jalajälg (sotsiaalmeedia profiil) tõstab Sind võidukama 10% hulka!
Olles nüüd läbi mõelnud oma isiklikud väärtused ja võimalik kasu ettevõttele, võiksid ka Sinu sotsiaalmeedia profiilid neid väärtusi peegeledada.

9. Paku ise ideid välja
Hindan initsiatiivi nii intervjuudel kui juba enne kandidaadiga kohtumist. Nimelt võib ka tuttavatel tööandjatel olla huvitavaid pakkumisi, millest nad ise veel ei tea. Hoia silma peal oma sõpradel, kes võivad olla potentsiaalsed tööandjad. Mis saaks olla veel parem müügiargument kui keegi mu sõber või tuttav ütleb, et "Sain Sinu Twitteri postitustest sellise ägeda mõtte - äkki saaks Sinu ettevõttes hakata klientidele sellist väärtust pakkuma"? See näitab nii isiku initsiatiivikust, koostöövalmidust kui ka loovust. Isegi kui ideest ei kerki kohest äri, saab idee autor kindlasti tööandja silmis plusspunkte. Me ise loome oma reaalsuse - kunagi ei tea, mida ühest heast jagatud mõttest võib välja kooruda!

Kokkuvõtteks
Checklist järgmiseks kandideerimiseks:
  1. Millised on mu isiklikud väärtushinnangud ja tugevused ning mis mind innustab?
  2. Milline ettevõte ja positisioon ühtib minu väärtushinnangutega?
  3. Millist väärtust suudan ettevõtte omanikele ja meeskonnale pakkuda?
  4. Kas mu sotsiaalmeedia profiilid on ajakohased?
  5. Millise uue töökoha suudan oma mõttes luua ja kellele selle idee maha müüa?
Edukat kandideerimist!

Sildid: , , , , , , , , ,

Bookmark and Share

pühapäev, 3, jaanuar 2010

Aju, sotsiaalvõrgustikud ja tuleviku raamatud

Uurisin veidi teadlaste käsitlust tuleviku inforkandjate teemal. Raamat vs digitaalmeedia. Refereerisin mõned huvitavamad tähelepanekud allpool.
Võrreldes raamatukogu ja sotsiaalset võrgustikku (kasvõi pubi), saab inimaju rohkem inspiratsiooni värske infoga rikastatud ja pidevalt muutuvast keskkonnast. Seetõttu saab tuleviku infokandjaks staatilise teksti asemel dünaamiline sotsiaalvõrgustik, mis kannab endas ajakohast teavet. (Alan Liu)
Inimestele meeldib lugeda köidetud raamatu-taolist kirjandust. Seega saavad tuleviku raamatud olema kiibistatud - tavaraamatul on ka elektroonne vaade. Kiibistatud võimaldab lugejal näiteks otsida teksti ning suhelda teiste lugejatega. Oluline on aga mitte unustada, et loeb sisu, mitte vorm. (David Gelernter)
Digitaalmeedia puhul vahetab lugeja tegevusi (e-mail, veeb, messenger) iga kolme minuti tagant ja vahetab projekte iga 10 minuti tagant. Seega ei saa loota, et keegi digitaalsesse teksti pikalt süveneks. Digitaalse teksti tarbimise efektiivsus erineb aga vanusegruppide lõikes - nooremad inimesed, kes on digitaalsuses sündinud, on multitaskimises efektiivsemad ning jõuavad digitaalmeediat kasutades teistsuguste tulemusteni kui vanem generatsioon. (Gloria Mark)
Kokkuvõtlikult võib öelda, et olgu paber kuitahes hea infokandja, liigub trend selgelt digitaalsuse poole. Võidavad need kirjutajad, kes oskavad arvestada digitaalmeedia lugejate eripärasid. Kas Sina oled juba efektiivne digitaalne kirjutaja või vajad sel teemal täiendavat teavet? Kogun materjali oma RSS voogu - seda saab mugavalt jälgida RSS-i, Twitteri või e-posti teel!

Sildid: , , , , , , , , , ,

Bookmark and Share

kolmapäev, 23, september 2009

TOP Estonian eGovernance success stories

Estonian IT Architecture committee asked me what are my favorite examples of Estonian eGovernance success. Here are my TOP Estonian e-Governance solutions/systems/projects.

Infrastructure solutions making citizen's life better on background:
  1. eID infrastructure (achieved ubiquitous level)
  2. X-tee infrastructure (achieved ubiquitous level)
  3. Document exchange centre (maturity level)
  4. Administration system of the state information system RIHA
  5. ePolice
Useful e-services for citizen:
  1. Company registration and information portal
  2. Interenet voting (maturity level)
  3. Web Map server
  4. Citizen portal (maturity level)
  5. eKool (eSchool)
  6. eTax Board, e-Customs
  7. eHealth (pilot level)
  8. Address Data System
Other good background initiatives are:
Good to know what we have here running as a big picture. For further information, you could also visit eGovernance Laboratory, which is a company independently piloting Estonia's best practices abroad.

Sildid: , , , , , ,

Bookmark and Share

teisipäev, 2, juuni 2009

Twitteri kasutamise head tavad

Twitter on muutunud minu jaoks üha olulisemaks infokanaliks. Eriline väärtus peitub "sõprade filtreeritud uudistes". Sõnastan mõned enda jaoks kehtivad Twitterisse postitamise head tavad:
  1. Postita ainult infot, mis võib teiste jaoks mingit väärtust omada.
  2. Postitused vaikimisi inglise keeles, va konkreetselt Eesti konteksti teemad eesti keeles.
  3. Aktuaalsete, samal päeval "kuumade" uudiste levitamiseks kasuta postituses linki või RT'd (retweet - kellegi teise twit'i kordamine).
  4. Leidsid aga mõne hea, kuid mitte-kiireloomulise artikli/lehekülje, mida teistele soovitada? "Aegumatuid" linke on parem hoida Delicious'is. Küll siis igaüks subscribe'ib ennast selle RSSi külge, kes soovib. Ära tee Twitterist oma lingikogu, see ei lisa väärtust.
  5. Pilte on hea postitada Flickr'isse ja lasta Flickr'i pilte sünkroniseerida Twitterisse näiteks twittergram'i abil. Twittergram oskab postitada ka näiteks Flickr'i konto viimase tunni aja värskeima pildi, millel märksõnaks "twitter".
  6. Aktuaalse diskussiooni teemade jaoks kasuta #hastag'e. Nii on eriti efektne jälgida näiteks samal konverentsil osalejate häid tähelepanekuid või hoopis "kodudiivanil virtuaalselt suhelda kümnete teistega, kes jälgivad veebis/telekas sama live-programmi". Või teha hoopis mõttetalguid nagu #minutwitter.
  7. Teiste häid postitusi on hea hoida ka oma Twitteri Favorite'ides kuniks postitustest saavad Delicious'i lingid või kuni need aeguvad.
  8. Ära unusta, et kogu info on avalik. Nii pildid kui sõpradele suunatud @postitused. Austa ka teiste privaatsust.
Statistika: hetkel 82 järgijat ja 122 postitust. Täiendavat statistikat näeb näiteks TwitterCounter'ist.



Oma Twitteri konto täpsemaks profileerimiseks kirjutasin lahti ka mõned enda viimase aja postituste teemad: sotsiaalmeedia, ettevõtlus, turundus, väärt e-teenused, kiirelt-telefoniga-tehtud-pildid-tänaval-toimuvast, golf, veinid, Apple, e-riik, mõtteterad...

PS: pole leidnud veel head eestlast, kes konstantselt kirjutaks huvitavalt Eesti golfi teemadel. Usun, et see oleks kirjutajale hea nish :)

Sildid: , , , , , , , ,

Bookmark and Share

reede, 1, mai 2009

TOP5 ideed #minutwitter mõttetalgutest

Sorteerisin siia välja oma lemmikud TOP5+5 ideed #minutwitter ajurünnakust:

Täna rakendatavad:
  1. Eesti keele ja kirjanduse tundidesse harjutus "mahutada mingi mõte Twitteri 140 märgi sisse". Võimas toimetamispraktika.
  2. Hakata minutwitter vestlusringi korraldama kord kuus 2 tundi
  3. Kuidas muuta e-Riik läbipaistvaks? Kõik parlamendi liikmed oma tegevust raporteerima Twitterisse!
  4. Milline esimene samm teha kriisist vabanemiseks? Nimetada "finantskriis" -> "TÕusuEelne Periood" (tõeperiood)
Olulised aga hiljem rakendatavad:
  1. Osa it-riigihangete rahast auhinnafondiks kasutajakesksetele lahendustele. Enne idee ja UI, võitjatele avatakse vajalikud API-d.
  2. Eestile poliitiliselt sõltumatu, võimas ja kompetentne IT-ministeerium
  3. Ühtlustada Kohalike Omavalitsuste avalikud veebid visuaalselt ja tehnoloogiliselt avatud lähtekoodile. Säästmaks inimeste raha ja närve.
  4. Ühistranspordist —http://www.google.com/transit/ peaks sisaldama ka Tallinna infot. Linnavalitsus, liiguta! turistidele abiks
  5. Rohkem Pargi-ja-Sõida stiilis parklaid Tallinna servadele. Näiteks järgmiseks mööda Peterburi maanteed sisenejatele.
Üldjoontes võib #minutwitter'i nimetada õnnestunud ajurünnakuks. Inimesed olid loovad ja konstruktiivsed, teavitasid koheselt üksteist kui mõni uus idee oli kellegi poolt juba realiseeritud. Loodan, et ülaltoodud loetelust on veidi inspiratsiooni ka #minueesti aktivistidele :)

Sildid: , , , , , ,

Bookmark and Share

reede, 24, aprill 2009

Internet distribution channels



After googling, but not finding what I was looking for, did it myself: a mindmap of Internet Marketing Mediums (Distribution Channels).

The channels are selected based on Estonian market, therefore it doesn't include the ones not too popular in Estonia.

PS: recent Social Media Marketing Report indicated that "By a long shot, Twitter, blogs, LinkedIn and Facebook were the top four social media tools used by marketers, with Twitter leading the pack."

PPS: lately I've been using twitter more and more.

Sildid: , , , , ,

Bookmark and Share

reede, 3, aprill 2009

Twitter inspireerib Eesti ajakirjandust

Kui veel paar kuud tagasi mõtlesin, et Twitter on üks mõttetu koht oma staatuse edvistamiseks, siis viimasel ajal on mu arvamus üha muutnud. Mõni nädal tagasi tegin sinna endale ka konto. Viimaseks kinnituseks Twitteri olulisuse kohta oli tänane Eesti Päevalehe artikkel, et Apple avab oma Appstore'i ka Eestis. Artikliks pärinev info sai vihje Sten Tamkivi Twitter'ist! 

Seega on asjal täitsa point sees. Ning meedia, sel kujul kui me seda paar aastat tagasi tundsime, on selgelt muutunud. Ja liigub teadmata, ent kasutajate mõju all olevas suunas. Juba täna võib igaüks meist oma 140-tähemärgilise Twitteri postitusega meediastaar olla ;)

Sildid: , , , ,

Bookmark and Share

esmaspäev, 23, märts 2009

Logistikaseminari slaidid

20. märtsil astusin Logistikaseminaril üles teemaga "Efektiivse(lt) tarkvara tellimine". Seminari slaidid valmisid koos Helmese kvaliteedijuhi Meelis Lang'iga ja on saadaval siin.

Kokkuvõttena on tänased TOP5 märksõnad / kriitilised edutegurid järgnevad:
  1. Tellija ja arendaja inimressursi kogemus ja kompetents
  2. Tellija ja arendaja ühine visioon
  3. Klastrid ja erinevate osapoolte koostöö
  4. Eurorahade maksimaalne ärakasutamine
  5. Agiilne arendus - turuseisule kiire reageerimine

Sildid: , , , , , , ,

Bookmark and Share

reede, 20, märts 2009

Märkmeid Logistikaseminarilt

Osalesin täna pealelõunal Tartus Logistikaseminaril. Rohkem kui 200 osalejaga konverentsi märksõnad olid innovatsioon ja efektiivsus.

Mõned mõtted, mis esinejatest tasus kirja panna:

Jari Kukkonen (Vita Longa): Tänases "tõusueelses perioodis" on kriitilised edutegurid:
  1. Carl Von Clausewitz: "Sõja võitmiseks on vaja kolme asja: spirit, leadership ja ressursid".
  2. Zero Based eelarvestamine - unusta ära eelmised perioodid ja vaata pilti realistlikult, nullist!
  3. Suhtle oma töötajatega nagu hambaarst: mida kavatsen teha, mida praegu teen ja mida äsja tegin.
  4. Müü juba täna kõik, mis tulevikus tõusvat väärtust ei oma.
Ansi Arumeel (Eesti Post):
  1. Logistika mahud = SKP x 2. Seega tulude kasvatamine = mahtude hoidmine
  2. Täna on hea aeg varem tehtud innovaatiliste investeeringute ärakasutamiseks.
  3. "Integratsioon" lihtsas keeles on "klient vaatab infot oma süsteemist, meie oma süsteemist".
Roger Allas (Havi Logistics Estonia): Loovus on lihtsalt heade ideede väljamõtlemine. Innovatsioon on ka reaalne ärategemine.

DPD kasvatas oma efektiivsust läbi iseteeninduskeskkonna ca 20%.

Magnum alustas (väidetavalt esimese Eesti ettevõttena) juba 1996 aastal tellimuste vastuvõttu internetikeskkonnas. Tänaseks on >80% tellimustest täiselektroonsed. E-arved võttis kasutusele juba 1998.

Telema vahendas 2008 aastal läbi oma 500 kliendi ja 11'000 lingi elektroonselt 36 miljardit EEK.

Sildid: , ,

Bookmark and Share

teisipäev, 17, märts 2009

2009 juhi kriitilised edutegurid

Kurikuulus IT juht Jim Noble ütles oma esinemises Microsoft EMEA CIO Summit 2009'l kuldsed sõnad, mille võib kokku võtta nii:

2009 on edukal juhil küll oluline alandada kulusid, vaadata üle prioriteedid ja tegeleda OpEx'iga (Operational Excellence - sisemise efektiivsusega), kuid see ei ole piisav. Kriitiline edutegur on keskendumine oma ettevõtte võtmeisikute fookusele ja pühendumusele. Esmalt on oluline elimineerida oma võtmeisikute hirmud, tekitada neile kindlustunne tuleviku ees ja luua selge pilt visioonist, mille nimel koostööd tehakse. Oluline on kindlustada oma tiimi(de)le tunne, et sõidame kõik ühes paadis, selge ja realistliku eesmärgi suunas.

Sildid: , , , , ,

Bookmark and Share

teisipäev, 10, märts 2009

Google'i edu valem

Ühest hiljutisest intervjuust Google'i asepresidendi Marissa Mayer'iga jäi kõlama huvitav väide: Esialgu on (tehnoloogia)ettevõtted eelkõige tehnoloogiapõhised. Aja möödudes suunab aga enamik neist oma põhienergia müügile (näiteks SAP) või turundusele (Yahoo!). Selline fookus ei tee aga neid edukaks. Google'i (kel on täna 2500 töötajat üle maailma) üks edu valemeid on see, et nad on jätkuvalt tehnoloogiapõhised.

Näiteks on Google'is igal töötajal reedene päev vaba oma isiklike "pet project"-ide arendamiseks. Sellistest projektidest muuhulgas on välja kasvanud näiteks Gmail ja Orkut... Sarnast põhimõtet viljeleb ka näiteks 3M (ja tõenäoliselt ka M3;). Ka Helmeses rakendame analoogseid põhimõtteid - igaüks on kursis oma arenguplaanidega ning tiimijuhid mõõdavad töötajate enesearendusele kuluvat aega igakuiselt.

Igatahes - kindlasti on oluline ka müük ja turundus, ent ei tohi unustada ka seda, mis innustab ettevõtte "põhiajusid" ehk tehnolooge. Eriti edukad on muidugi need, kes suudavad hoida tehnoloogide huvisid pidevalt kooskõlas ettevõtte arenguplaanidega.

Muide, ülejäänud TOP9 Google'i edu põhjust on:
  1. Ideas come from anywhere (engineers, customers, managers, executives, external companies - that Google acquires)
  2. Share everything you can (very open culture)
  3. You're Brilliant We’re Hiring
  4. A license to pursue dreams (Google 20% time)
  5. Innovation not instant perfection (iteration - experiment quickly and often)
  6. Data is apolitical (Data Based Decision Making)
  7. Creativity loves Constraints
  8. Users not money (Google focuses on providing users what they want and believe it will work out)
  9. Don’t kill projects morph them

Sildid: , , , , , ,

Bookmark and Share

pühapäev, 25, jaanuar 2009

TOP10 iPhone tasuta tarkvara

iPhone'ile loob konkurentsieelise teiste "iPhone killerite" ees võimalus paigaldada telefonisse väärt tarkvara. 10 olulisimat tasuta Application'it on minu meelest:
  1. LinkedIn
  2. Evernote
  3. Facebook
  4. Google Mobile App
  5. Remote Desktop Lite
  6. Shazam
  7. Fring
  8. Google Earth
  9. Delicious
  10. iTie

Sildid: , , , , , , , ,

Bookmark and Share

teisipäev, 13, jaanuar 2009

Respekt kohtutäiturile

Puutusin elus esimest korda kokku kohtutäituriga ja üllatus-üllatus - kokkupuude kujunes positiivseks!

Emotsioonide kontrollimine
Esmane raev oli muidugi suur, kui nägin, et just enne jõululaupäeva oli mu maakodu postkasti laekunud kutse tähitud kirjale järgi tulla. Saatja nime googeldades leidsin, et saatjaks on kohtutäitur. Aga tema nõude sisu kohta puudus teatises mistahes info. "MILLE EEST??", mõtlesin valjult ja väga vihaselt. On ju julm mõte põhjustada inimesele terveks nädalaks teadmatusest tulenevat stressi! Ent kuivõrd pühade ajal oli postkontor niikuinii suletud, ei lasnud end sellest rohkem heidutada. Tema oma viga, et sellisel ajal kutse saatis, mõtlesin rahustuseks :). Mina enda teada kellelegi võlgu ei olnud!

Kuivõrd ma selle postkontori lähedal igapäevaselt ei pesitse, helistasin uuel aastal postkontorisse ja uurisin edasiste võimaluste kohta. Keegi teine vastu võtta ei saanud. Teisele aadressile ka edastada ei soovitud edastada. Vähemalt andis postitädilt telefonis saatja kontakttelefoni. Helistades saadud numbril mitu korda tööajal erinevatel päevadel ei võtnud aga keegi toru ning jõudsin teema juba unustada.

Eesti.ee portaal
Siis ühel heal päeval hakkasin proovima eesti.ee portaali e-teenuseid, kus leidsin intrigeeriva lingi "Minu vastu algatatud täitevmenetlused". Alati oli mulle müstikaks jäänud, mis selle lingi alt peale tühjuse võiks avaneda. Aga ennäe imet - leidsingi, et 3 kuud tagasi (!!) oli millegi eest jäänud tasumata Tallinna Linnakantseleile. Õnneks ei olnud summa midagi eksootilist.



Inimlik kokkulepe
Rahulikuma südamega, teades vähemalt võlguoldavat summat ning et potentsiaalselt on tegu parkimistrahviga, helistasin uuesti täiturile ja sain ta lõpuks kätte. Jõudsin mõistlikult suhtleva täituri Anne Böckler'iga kerge vaevaga kokkuleppele, et kuigi ta telefoni teel toimiku materjali avaldada ei saa, saadab ta toimiku sisu mulle e-mailiga. Imede ime, 20min pärast leidsingi oma e-postkastist enda allkirjaga muu materjali hulgas ka kiirmenetluse otsuse (parkimistrahvi) koopia, mille teisaldatud auto kättesaamisel sain. Nojah, valvega parklast autot ära tuues, pärast hoiustamise eest Ühisteenustele maksmist, anti mulle ju kaasa ka teine paber, mille alusel pidanuks kodus täiendava ülekande tegema. Enda meelest olin seda ka teinud, ent pangaväljavõte seda ei näidanud.

Loomulikult maksin võla veel samal päeval ära, koos paarisajakroonise lisa-koolirahaga. Aga see kulu on tühine võrreldes rõõmuga, millist vastutulelikku klienditeenindust Eesti Posti ja Justiitsministeeriumi ametnikud suudavad pakkuda pimedal ajal ja pimedas majanduskliimas. Respekt! Eesti riigis on veel hoolivust ja mõistvust küllaga :)

PS: Veel Justiitsministeeriumile: mõistlik oleks ju e-Toimiku teenust arendada nii kaugele, et:
  1. kodanik saab automaatsed meeldetuletused e-postile,
  2. Kodanikuportaali mobiil-ID'ga sisse logida ja tutvuda toimiku sisuga veebi kaudu,
  3. seejärel vaidlustuse üles seada või trahvi kohe internetipangas ära maksta!

Sildid: , ,

Bookmark and Share

pühapäev, 7, detsember 2008

Väärt enda ja ettevõtte arendamise raamatud

TOP10 raamatud, mida soovitan enda isiksuse ja ettevõtte arendamise valdkonnas.

Isiklik areng ja efektiivsus
  1. "How to Win Friends & Influence People" Dale Carnegie (algselt 1936, ka eestikeelne)
  2. "Getting Things Done: The Art of Stress-Free Productivity" David Allen
  3. "I'm Rich Beyond My Wildest Dreams--I Am. I Am. I Am.: How to Get Everything You Want in Life" Thomas L Pauley ja Penelope Pauley (2003, ka eestikeelne)
  4. "Praktiline ajajuhtimine" Ardo Reinsalu (2007)
  5. "Rules of Wealth: A Personal Code for Prosperity Richard Templar (2006, ka eestikeelne)
  6. "Strenghtfinder 2.0" Tom Rath (2007)
  7. "Unlimited Power: The New Science Of Personal Achievement" Anthony Robbins (1997, ka eestikeelne)
  8. "The 7 habits of highly effective people" Stephen Covey (algselt 1989, ka eestikeelne)
  9. "The Psychology of Achievement: The Phoenix Seminar" by Brian Tracy (1986, ka eestikeelne audioraamat)
  10. "What Color Is Your Parachute? 2009: A Practical Manual for Job-Hunters and Career-Changers (What Color Is Your Parachute?)" Richard Nelson Bolles
Ettevõtte areng (sh enese areng juhina)
  1. "Built to Last: Successful Habits of Visionary Companies" Jim Collins (ka eestikeelne)
  2. "Execution: The Discipline of Getting Things Done" Larry Bossidy, Ram Charan, Charles Burck (2002, ka eestikeelne)
  3. "Good to Great: Why Some Companies Make the Leap . . . and Others Don’t" Jim Collins (ka eestikeelne)
  4. "Let's Get Real or Let's Not Play: Transforming the Buyer/Seller Relationship" Mahan Khalsa, Randy Illig, and Stephen R. Covey (algselt 1999, nüüd 2008)
  5. "Tahte tekitajad" Kristi Malmberg (2005)
  6. "The 4-hour Work Week: Escape the 9-5, Live Anywhere and Join the New Rich" Timothy Ferriss (2007, ka eestikeelne)
  7. "The Fifth Discipline: The Art & Practice of the Learning Organization" Peter Senge
  8. "The Goal: A Process of Ongoing Improvement" Eliyahu M. Goldratt and Jeff Cox (2004, ka eestikeelne)
  9. "The Naked Leader: The True Paths to Success are Finally Revealed" David Taylor (2003)
  10. "The One Minute Manager" Kenneth H. Blanchard and Spencer Johnson (1982)
PS: Värskendan seda postitust aeg-ajalt, st võid julgelt bookmarkidesse lisada ;)

Sildid: , , , ,

Bookmark and Share