9 ideed: kuidas leida tööd 2010?

Viimase paari kuu jooksul olen oma ettevõttes otsinud inimesi tööle mitmele positsioonile. Olen tööandja rollis vaadanud läbi sadu CV'sid ja teinud kümneid intervjuusid inimestega, kes tahaks töötada digitaalturunduse agentuuris. Järgnevalt mõned olulisimad õppetunnid ja mõtted tööandja seisukohast, mida tööotsija tihti ise ei ole läbi mõelnud. Need kehtivad ennekõike digitaalmeedia valdkonnas, ent on piisavalt universaalsed mistahes teabetöötaja positsiooni otsingu puhul.

1. Mis on Sinu jaoks tegelikult oluline?

Kõik algab kandidaadi väärtushinnangutest. Mida Sa ise tegelikult väärtustad? Kas täna on olulisem näiteks raha, meeskond või töö sisu? Kui raha on olulisim, eksisteerib oht, et ühel hetkel käid tööl vaid raha pärast, teised tegurid hakkavad rahulolu langetama, motivatsioon ja töötulemused langevad ning neid saab tõsta üksnes palga suurendamisega. See aga ei ole meelepärane strateegia ühelegi tööandjale. Võib-olla on Sulle tegelikult olulisemad mingid teised väärtused?

2. Ühised väärtused

On kulunud tõde, et inimesi palgatakse tihti nende kompetentside järgi ning loobutakse nende (ebasobivate) väärtuste tõttu. Kas aga potentsiaalse tööandja enda väärtused ühtivad Sinu omadega? Ettevõtte juhtide nimede googeldamine on legaalne taustauuring. Iga kaasaegse agentuuri juhil on täna oma digitaalne jalajälg - sotisaalvõrgustike profiilid, avaldatud artiklid jms. Kas see inimene, keda leidsid, on ikka Sinuga piisavalt sarnaste huvidega? Kui ta Sind EI väärtusta, siis kas tahad ikka tema juures töötada? Tööandja väärtustab Sind tõeliselt, kui oled temaga ühel lainel, olles seejuures südamest siiras.

3. Rahal on nüüd teine väärtus

Mõned aastad tagasi kui palgad vaid tõusid, oli kõigil justkui raha nagu muda. Palgatase Eesti digitaalmeedia sektoris on viimase aastaga 10-20% langenud. Palgatõusu pole ka enne 2010 keskpaika ette näha. Üksikud ettevõtted on aga 2008 aasta palgataset suutnud säilitada või isegi tõsta. Prognoositakse ka töötuse kasvu ka vähemalt 2010 keskpaigani. See hoiab palgataseme jätkuvalt langustrendis. Kuivõrd Eestis enam ülemäära raha pole, on raha väljaspool Eestit jätkuvalt, ent samuti mitte lõputult palju. Tavaliselt on finantsiliselt edukamad need, kes teevad tööd Eestist väljapoole, kõrgema ostujõuga riikidesse.

4. Kustkohast tuleb Sinu palk?

Palk tuleb alati klientide või investori rahakotist. Kliendid maksavad selle eest, et tarnija tõstab nende ettevõtte väärtust. Tarnija investorid maksavad oma töötajatele äri kasvatamise eest. Aktsiaseltside ja Osaühingute üks oluline eesmärk on lisaks üllastele maailmaparandamise missioonidele ja visioonidele ka kasumit teenida. Finantskasumit on muuhulgas vaja palga ja maksude maksmiseks, heade töötingimuste loomiseks ja pidevaks arenguks ehk uute väljakutsete pakkumiseks. Seega raha ei tule lihtsalt "kusagilt", vaid see makstakse töötajale välja mingi eesmärgiga :)

5. Kellele ja kui õiglase hinnaga Sa ennast tööintervjuul müüd?

Kas tööintervjuu toimub inimesega, kes adub midagi finantsidest? Sind palkavat äriinimest huvitab, et mil moel Sa aitad ettevõttel rohkem kasumit teenida. Mis on Sinu lisaväärtus meeskonnale ja ettevõttele, kuhu soovid liituda? Kas ja kuidas oled pärast majandustõusu lõppemist nii suurepäraselt arenenud, et väärid küsitud töötasu?

6. Mis Sind tegelikult innustab?

Iga tööandjat huvitavad motiveeritud töötajad. Motivatsioon on "innustatud olemine" - teised saavad Sind vaid innustada, kuid motiveerida saab igaüks vaid iseennast. Sa lood parimaid tulemusi vaid motiveeritud olles. Tee endale päris selgeks, mis on Sulle täna olulisimad motivaatorid. On see raha, meeskond või töö sisu? Miks just selline palgatase? Miks just see ettevõte ja see positsioon?

7. Motivatsioonikiri eristab Sinu tugevused teistest

Enamik tööotsijatest täna veel tugevaid motivatsioonikirju ei kirjuta. Omal ajal on paar headhunter'it mulle öelnud, et mu motivatsioonikirjad on ühed parimad, mida nemad iial näinud on. Head põhjendused konkreetse töökoha saamiseks ja oma tugevuste esiletõstmine ei taga veel kohe võitu, kuid parendavad märgatavalt Sinu konkurentsipositsiooni.

8. Google on Sinu parim soovitaja

Sinu tegelik CV on Google. Googeldades kandidaadi nime, saab tööandja saab tihti esimese "reaalse" emotsiooni võimaliku töötaja kohta. Soovitajad on olulised, kuid nad ei pruugi alati anda objektiivset infot. Google annab tihti huvitava ülevaate inimeste ("olematust") taustast.

Tööandja tahab Su nime googeldades leida infot - näiteks Sinu Twitteri, LinkedIn-i ja Facebooki profiili. Mulle on näiteks oluline ka iga meeskonnaliikme ausus ja avatus, seega olen õnnelik, leides Sinu kohta võimalikult palju objektiivset informatsiooni. Näiteks minu tänaste meeskonnaliikmete nimesid googeldades leiab otsingutulemuste esimeselt lehelt infot nende kõigi kohta.

Tõeline pluss on aga oma blogi koos asjakohaste postitustega. Kui blogi ei viitsi kirjutada, siis 160 tähemärgiga Twitteris väljendamine ei nõua ju palju vaeva? Ka piltide näitamine Facebookis või Orkutis võib omada positiivset mõju.

Umbes 95% kandidaatide nime googeldades ei ole ma aga praktiliselt mitte midagi huvitavat leidnud, mis inimese isiksust kirjeldaks! Kui Sina oled nende 90% ebahuvitavate inimeste hulgas, siis väikseimgi digitaalne jalajälg (sotsiaalmeedia profiil) tõstab Sind võidukama 10% hulka!

Olles nüüd läbi mõelnud oma isiklikud väärtused ja võimalik kasu ettevõttele, võiksid ka Sinu sotsiaalmeedia profiilid neid väärtusi peegeledada.

9. Paku ise ideid välja

Hindan initsiatiivi nii intervjuudel kui juba enne kandidaadiga kohtumist. Nimelt võib ka tuttavatel tööandjatel olla huvitavaid pakkumisi, millest nad ise veel ei tea. Hoia silma peal oma sõpradel, kes võivad olla potentsiaalsed tööandjad. Mis saaks olla veel parem müügiargument kui keegi mu sõber või tuttav ütleb, et "Sain Sinu Twitteri postitustest sellise ägeda mõtte - äkki saaks Sinu ettevõttes hakata klientidele sellist väärtust pakkuma"? See näitab nii isiku initsiatiivikust, koostöövalmidust kui ka loovust. Isegi kui ideest ei kerki kohest äri, saab idee autor kindlasti tööandja silmis plusspunkte. Me ise loome oma reaalsuse - kunagi ei tea, mida ühest heast jagatud mõttest võib välja kooruda!

Kokkuvõtteks

Checklist järgmiseks kandideerimiseks:

1. Millised on mu isiklikud väärtushinnangud ja tugevused ning mis mind innustab?
2. Milline ettevõte ja positisioon ühtib minu väärtushinnangutega?
3. Millist väärtust suudan ettevõtte omanikele ja meeskonnale pakkuda?
4. Kas mu sotsiaalmeedia profiilid on ajakohased?
5. Millise uue töökoha suudan oma mõttes luua ja kellele selle idee maha müüa?

Edukat kandideerimist!

Miks mitte-digitaalsed reklaamkampaaniad ei tööta?

Avasin äsja spämm-kirja ümbriku, mis kutsus kasutama Kaubamaja sooduskampaaniat 16. detsembrist 3. jaanuarini. Aga täna on juba 6. jaanuar. Üldiselt ma ei heitu spämmist, kuid kuna tegu oli -20% allahindlusega, oleksin tõenäoliselt jõulude-sünnipäeva paiku Kaubamajast midagi ostnud küll. Aga tegu oli tavalise spämm- paberkirjaga! Sellised kirjad peaks vähemalt kuidagi märgistatud olema, et keegi neid avaks ka.

Olen tõeliselt hämmeldunud, et Eesti suurimad ettevõtted saadavad oma alla 30-aastastele klientidele müügikampaaniaid ikka veel paberkirja teel. Keegi ei kontrolli ju oma kodu paberpostkasti tänapäeval. Ja isegi kui mõnikord vaatab, lendab spämm kohe paberikorvi. Tõesti huvitab, milline selle kampaania edukus ehk conversion rate alla 30-aastaste klientide hulgas oli! E-kirjad langevad tihti küll spämmifiltritesse, ent SMS oleks konkreetsel juhul mind lausa ostma meelitanud.

Huvitav, kas Kaubamajas sotsiaalmeediat monitooriv inimene leiab oma töö käigus selle blogipostituse ja võtab oma kampaaniate suhtes midagi ette ka?

PS: See ei ole makstud reklaam, vaid mõeldud inspireeriva kriitikana turundusega tegelevatele ettevõtetele.

Aju, sotsiaalvõrgustikud ja tuleviku raamatud

Uurisin veidi teadlaste käsitlust tuleviku inforkandjate teemal. Raamat vs digitaalmeedia. Refereerisin mõned huvitavamad tähelepanekud allpool.

Võrreldes raamatukogu ja sotsiaalset võrgustikku (kasvõi pubi), saab inimaju rohkem inspiratsiooni värske infoga rikastatud ja pidevalt muutuvast keskkonnast. Seetõttu saab tuleviku infokandjaks staatilise teksti asemel dünaamiline sotsiaalvõrgustik, mis kannab endas ajakohast teavet. (Alan Liu)

Inimestele meeldib lugeda köidetud raamatu-taolist kirjandust. Seega saavad tuleviku raamatud olema kiibistatud - tavaraamatul on ka elektroonne vaade. Kiibistatud võimaldab lugejal näiteks otsida teksti ning suhelda teiste lugejatega. Oluline on aga mitte unustada, et loeb sisu, mitte vorm. (David Gelernter)

Digitaalmeedia puhul vahetab lugeja tegevusi (e-mail, veeb, messenger) iga kolme minuti tagant ja vahetab projekte iga 10 minuti tagant. Seega ei saa loota, et keegi digitaalsesse teksti pikalt süveneks. Digitaalse teksti tarbimise efektiivsus erineb aga vanusegruppide lõikes - nooremad inimesed, kes on digitaalsuses sündinud, on multitaskimises efektiivsemad ning jõuavad digitaalmeediat kasutades teistsuguste tulemusteni kui vanem generatsioon. (Gloria Mark)

Kokkuvõtlikult võib öelda, et olgu paber kuitahes hea infokandja, liigub trend selgelt digitaalsuse poole. Võidavad need kirjutajad, kes oskavad arvestada digitaalmeedia lugejate eripärasid. Kas Sina oled juba efektiivne digitaalne kirjutaja või vajad sel teemal täiendavat teavet? Kogun materjali oma RSS voogu - seda saab mugavalt jälgida RSS-i, Twitteri või e-posti teel!

Notes from #emeedia seminar

Nearly 150 top Estonian digital media activists gathered to KUMU museum to discuss the latest internet advertising trends in Estonia.

Social mediums:

• Estonia's largest telecom Elion claims to be monitoring social media for improving their services
• airBaltic had a physical engaging exercise and following game for getting (at least 100) followers on Twitter at seminar. Managed to get 20 new followers. One of the followers got an award of free round trip flight ticket.
• airBaltic handles various social mediums as different BBQ parties with different cultures and styles
• airBaltic's social media investment: 500EUR for iPhone and 0,3 FTEs at Marketing dept. That has made them nr 3 airline on European internet by follower count!
• Southwest is biggest airline on Facebook with 80 000 fans
• airBaltic's conversion rate of 5% in Facebook, 2% in Twitter
• Social media is defined by absence, not by presence

Display advertising stats:

• Postimees, Estonia's biggest daily: Stupid and interactive display ads are often viral too - users invite their colleagues to view and play with them. Users come to news portals for new information bits and are hungry for any fresh information/ads.
• Delfi, Estonia's top portal 1-month campaigns case study:
  150KEEK budget in portal, CPC 13 EEK. ROI positive.
  50KEEK budget in search engine, CPC 5 EEK. ROI negative, though.
• Delphi emphasized on cleverly combining search engine PPC and display advertising (especially on portals)

Other mediums:

• Bigbank's marketing plan includes e-mail, social media (Youtube, Orkut), search marketing and banners. Their They decided not to use e-mail for mass marketing, only for enhancing existing client engagements. Twitter and Facebook and Rate.ee might follow later.
• Elion believes they know their customers well and encourages to spam their customers using their database :)
• Bigbank is happy with their simple and dull, but effective creative. Same copy over many years. Key to success is planning and proper measuring . Goals on Analytics and pragmatic connecting and measuring of sources.

Other comments:

• Only ~50% of 150 listeners had thought about digital advertising ROI
• Two speakers made sexist jokes. Good positioning for male listeners, but approx 30% of listeners were female.
• airBaltic's latvian's intro of 3 sentences in Estonian was lovely! In "social networking" game, the person who hugged others the most (4 people), got a free flight as an award :)

Panel discussion indicated "more personal profiling" as the main marketing trend in 2010

Twitteri kasutamise head tavad

Twitter on muutunud minu jaoks üha olulisemaks infokanaliks. Eriline väärtus peitub "sõprade filtreeritud uudistes". Sõnastan mõned enda jaoks kehtivad Twitterisse postitamise head tavad:

1. Postita ainult infot, mis võib teiste jaoks mingit väärtust omada.
2. Postitused vaikimisi inglise keeles, va konkreetselt Eesti konteksti teemad eesti keeles.
3. Aktuaalsete, samal päeval "kuumade" uudiste levitamiseks kasuta postituses linki või RT'd (retweet - kellegi teise twit'i kordamine).
4. Leidsid aga mõne hea, kuid mitte-kiireloomulise artikli/lehekülje, mida teistele soovitada? "Aegumatuid" linke on parem hoida Delicious'is. Küll siis igaüks subscribe'ib ennast selle RSSi külge, kes soovib. Ära tee Twitterist oma lingikogu, see ei lisa väärtust.
5. Pilte on hea postitada Flickr'isse ja lasta Flickr'i pilte sünkroniseerida Twitterisse näiteks twittergram'i abil. Twittergram oskab postitada ka näiteks Flickr'i konto viimase tunni aja värskeima pildi, millel märksõnaks "twitter".
6. Aktuaalse diskussiooni teemade jaoks kasuta #hastag'e. Nii on eriti efektne jälgida näiteks samal konverentsil osalejate häid tähelepanekuid või hoopis "kodudiivanil virtuaalselt suhelda kümnete teistega, kes jälgivad veebis/telekas sama live-programmi". Või teha hoopis mõttetalguid nagu #minutwitter.
7. Teiste häid postitusi on hea hoida ka oma Twitteri Favorite'ides kuniks postitustest saavad Delicious'i lingid või kuni need aeguvad.
8. Ära unusta, et kogu info on avalik. Nii pildid kui sõpradele suunatud @postitused. Austa ka teiste privaatsust.

Statistika: hetkel 82 järgijat ja 122 postitust. Täiendavat statistikat näeb näiteks TwitterCounter'ist.

Oma Twitteri konto täpsemaks profileerimiseks kirjutasin lahti ka mõned enda viimase aja postituste teemad: sotsiaalmeedia, ettevõtlus, turundus, väärt e-teenused, kiirelt-telefoniga-tehtud-pildid-tänaval-toimuvast, golf, veinid, Apple, e-riik, mõtteterad...

PS: pole leidnud veel head eestlast, kes konstantselt kirjutaks huvitavalt Eesti golfi teemadel. Usun, et see oleks kirjutajale hea nish :)

Internet distribution channels

After googling, but not finding what I was looking for, did it myself: a mindmap of Internet Marketing Mediums (Distribution Channels).

The channels are selected based on Estonian market, therefore it doesn't include the ones not too popular in Estonia.

PS: recent Social Media Marketing Report indicated that "By a long shot, Twitter, blogs, LinkedIn and Facebook were the top four social media tools used by marketers, with Twitter leading the pack."

PPS: lately I've been using twitter more and more.

Twitter inspireerib Eesti ajakirjandust

Kui veel paar kuud tagasi mõtlesin, et Twitter on üks mõttetu koht oma staatuse edvistamiseks, siis viimasel ajal on mu arvamus üha muutnud. Mõni nädal tagasi tegin sinna endale ka konto. Viimaseks kinnituseks Twitteri olulisuse kohta oli tänane Eesti Päevalehe artikkel, et Apple avab oma Appstore'i ka Eestis. Artikliks pärinev info sai vihje Sten Tamkivi Twitter'ist! 

Seega on asjal täitsa point sees. Ning meedia, sel kujul kui me seda paar aastat tagasi tundsime, on selgelt muutunud. Ja liigub teadmata, ent kasutajate mõju all olevas suunas. Juba täna võib igaüks meist oma 140-tähemärgilise Twitteri postitusega meediastaar olla ;)

Eesti uue ID-kaardi utiliidi võidutööd

Delfis oli artikkel uue ID kaardi rakenduse kasutajaliidesest. Siin on näha 1. ja 2. koha tööd kõrvuti. Kumb teie meelest peaks olema 1. koha vääriline?

Tsiteerin ka ühte disainerit: 

Kuna ID-kaardi sihtgrupiks on kohustuslikus korras kõik Eesti kodanakondsed, siis kõigile meeldivat kasutajaliidest disainida on raske. Tavaline tulemus sellise sihtgruppide liiasuses korral on see, et võidab lahendus, mis mitte ei saa kõige rohkem poolthääli vaid saab kõige vähem vastuhääli (nii võitjat valides kui ka hiljem, kasutajate seas), mis kokkuvõtteks ei pruugi kellelegi päriselt meeldida aga sel juhul ju kaotaks uue GUI konkurss üldse igasuguse mõtte ära. Paremaks lahenduseks oleks see, kui iga kasutaja saaks valida omale sobiliku kujunduse etteantud valikute seast

Õnneks on teda ka kuulda võetud - tulevikus saab igaüks valida omale sobiva skin'i :)

Logistikaseminari slaidid

20. märtsil astusin Logistikaseminaril üles teemaga "Efektiivse(lt) tarkvara tellimine". Seminari slaidid valmisid koos Helmese kvaliteedijuhi Meelis Lang'iga ja on saadaval siin.

Kokkuvõttena on tänased TOP5 märksõnad / kriitilised edutegurid järgnevad:

1. Tellija ja arendaja inimressursi kogemus ja kompetents
2. Tellija ja arendaja ühine visioon
3. Klastrid ja erinevate osapoolte koostöö
4. Eurorahade maksimaalne ärakasutamine
5. Agiilne arendus - turuseisule kiire reageerimine
   

Öölaulupidu = kainelt positiivne kogemus

(m)Ärkamisaeg. Jõudes lauluväljakule kella 1.30 paiku öösel, on ka parkimiskohti võimalik leida. Väljak on täis tuhandeid tuhandeid inimesi. Hinges ülimat ühtsust tundev publik karjub "Eesti-Eesti" ja kohalik Bolero "Koit" algab. Lipud lehvivad ja publik võngub käsikäes, lauldes kaasa.



Ka lõpp oli hästi läbimõeldud - kui Gruusia lauljad rahval kl 2.30 paiku öösel peotuju maha tõmbasid, hakkas publik massidena ära voorima hakkas. Ja ei hoolinud väga palju enam Eesti üritusele kaasatoodud Gruusia lippude lehvitamisest..

Väidetavalt oli ürituse eelarve vaid 4 MEEK. See on madal eelarve sellise ürituse kohta - sellise investeeringu kohta oli küll 101% õnnestunud sündmus!

Tasakaalus dünaamika

Mägedes käimine on popp. Kui mulle suvel tundus, et iga teine eestlane käib sukeldumas või surfamas, tundub praegu "kummaline" kui kodanik ei käi mägedes suuskamas või laudamas. Lumelaud on mulle aastaid imponeerinud. Ja mäed on eriti köitvad olnud. Eelmisel nädalal tegin väikse lumerännaku Rootsis. Ja mõtlesin, et mida sellest rännakust õppida on. Näiteks oli hea kõrvalt vaadata ennast ja teisi ning erinevaid asju mõelda. "Peoplewatching", nagu üks mu sõber ütleb. Mõned "toredad" küsimused sõnastusid:

• Kas naudid üksi sõitmist või pakub pinget parve sees ringlemine ja teistest möödatuhisemine? Kui suure seltskonnaga?
• Kas riietus on ühte tooni tagasihoidlik või kirev? Mõni mees oli lausa karukostüümi selga tõmmanud.. :)
• Kas eelistad mahedalt sõita päikeselise ilmaga või kaifid tormi, kitsast nähtavust ja ettearvamatust? Või kannad hoopis ise oma ilma ise kaasas, enda sees, hoolimata sellest, mis väljas toimub?
• Kas sõidad rahulikult, vahepeal puhates või paned ennast viimase piirini proovile?
• Kas eelistad siniseid, punaseid või musti radu?
• Kas õpid ise või kasutad treenerit? Kui oluline üldse areng on?
• Mida eelistad teha õhtul pärast sõitmist?
• Jne...

Igaühe jaoks on muidugi oma tõde ja parim seisukoht. Aga mõtte iseloomustamiseks selline tõestisündinud lugu: Vaatasin ühte Eesti perekonda punasest mäest allasuusatamist alustamas. Ema-isa ja umbes viieaastased poeg-tütar. Isa ütles alustuseks "Lapsed, andke tuld!" ning hetke pärast ütles ema "Maria, sõida ettevaatlikult!". Mis mõte esimesena tekib? Mina mõtlesin esimese hooga, et kuidas küll nii erinevad inimesed koos elavad.. Samas sellest lihtsast dialoogist võib välja lugeda päris mitmeid asju. Näiteks mõelda, kuidas vanemad kujundavad oma lastes väärtushinnangud. Domineerivama poole väärtushinnangud hakkavad domineerima. Ehk suures osas just vanematest sõltub see, kuidas ülaltoodud küsimustele vastasid. Samas, hoolimata vastandlikkusest, ei saaks ju tekkida dünaamikat kui mõlemad pooled oleksid täpselt ühesugused. Ja tasakaalu on ikka ja alati vaja. Tasakaalus dünaamikat.

3-kihiline inimmudel

Umbes aasta tagasi leidsin, et nii nagu ka infosüsteeme käsitletakse kolmekihilisena, on ka inimesi võimalik ja sobilik käsitleda kolmekihilisena alljärgnevalt:

• esitluskiht (esitlus) - väljanägemine. Kõik, mis puudutab teiste visuaalset, kineetilist ja audiatiivset kontakti Sinuga - riietus, hoiak, käitumine, puudutamine, rääkimine, lõhn...
  
• protsessikiht (protsess) - oskused nii enda kui teiste juhtimiseks. Läbirääkimisoskused, juhtimisoskused, motiveerimisoskused, planeerimisoskused, elluviimisoskused, mõjutamisoskused, NLP...
  
• andmekiht (andmed) - teadmised ja teadmiste vahel loodud seosed/struktuurid. Teadmiste rakendamise võime, oskus luua seoseid uute ja olemasolevate teadmiste vahel.
  

Ilmselt oled Sinagi märganud, et kõige edukamatel inimestel on kõik 3 kihti ühtlaselt tugevalt arenenud. Tihti märkame, et mõni inimene ei ole oma 3 kihi poolest sugugi tasakaalus - näiteks keskendub ainult välimusele (esitluskiht) või ainult teadmistele (andmekiht). Või omab teadmisi ja välimust, kuid ei oska selle kõigega oma potentsiaali piisavalt rakendada. Ja nii edasi. Seega sellise 3-kihilise inimkäsitluse peamised plussid ongi:

• enda balansseeritud ja maksimaalselt efektiivne arendamine - keskendumine kõigi kolme kihi tasakaalule
• siinsete blogikirjete tag'imine vastavalt kihtidele :)
• tõenäoliselt veel mitmed ideed, mille peale inimesed on veel tulemas
  

English: 3-tier human architecture, 3-tier human model

After Afterparties

We got it made. Junior Chamber International’s European Conference 2006 in Tallinn - the Baltic’s largest conference with more than 2200 participants all over the Europe.

See more pictures of Opening Ceremony

8 tracks of trainings in parallel for 4 days. Key note speakers. Party, afterparty and after afterparty every evening.

For the truly hard-core and young at heart JCI members we have prepared something truly unique and extraordinary. For some of us a party and an after party simply is not enough. Having the choice to continue until you feel like it is something many of us have longed for so long. Seeing the hosting city at all times and from all sides helps you form a lifetime memory of the best JCI Conference you have ever visited.

As “white nights” can only be witnessed this far in the north, we wanted you to experience it first-hand. During the conference the sun rises every morning a few minutes after 04.00.

Be the first to welcome the sun on one of Tallinns beautiful beaches in the company of your JCI friends, a breathtaking view, some refreshments and music. Buses leave from the after party to a different beach every night. This is your one time opportunity to experience what a capitol by the seaside really means.

Buses leave from the after after party to take you to your hotel for those invaluable couple hours of sleep before next days trainings.

I was responsible for coordinating the magnificent team of after afterparties. On first night we gathered 75 visitors, second night got us 350 and third night 600 (!) people to Pirita Beach at 4 am!

Hereby thanks for the great team: Hanno, Andres, Tiina, Kadri, Kersti, Meelis, Jan and others!

Delegates arriving to second after afterparty at 4:04 am. Click to see few more pictures