9 ideed: kuidas leida tööd 2010?

Viimase paari kuu jooksul olen oma ettevõttes otsinud inimesi tööle mitmele positsioonile. Olen tööandja rollis vaadanud läbi sadu CV'sid ja teinud kümneid intervjuusid inimestega, kes tahaks töötada digitaalturunduse agentuuris. Järgnevalt mõned olulisimad õppetunnid ja mõtted tööandja seisukohast, mida tööotsija tihti ise ei ole läbi mõelnud. Need kehtivad ennekõike digitaalmeedia valdkonnas, ent on piisavalt universaalsed mistahes teabetöötaja positsiooni otsingu puhul.

1. Mis on Sinu jaoks tegelikult oluline?

Kõik algab kandidaadi väärtushinnangutest. Mida Sa ise tegelikult väärtustad? Kas täna on olulisem näiteks raha, meeskond või töö sisu? Kui raha on olulisim, eksisteerib oht, et ühel hetkel käid tööl vaid raha pärast, teised tegurid hakkavad rahulolu langetama, motivatsioon ja töötulemused langevad ning neid saab tõsta üksnes palga suurendamisega. See aga ei ole meelepärane strateegia ühelegi tööandjale. Võib-olla on Sulle tegelikult olulisemad mingid teised väärtused?

2. Ühised väärtused

On kulunud tõde, et inimesi palgatakse tihti nende kompetentside järgi ning loobutakse nende (ebasobivate) väärtuste tõttu. Kas aga potentsiaalse tööandja enda väärtused ühtivad Sinu omadega? Ettevõtte juhtide nimede googeldamine on legaalne taustauuring. Iga kaasaegse agentuuri juhil on täna oma digitaalne jalajälg - sotisaalvõrgustike profiilid, avaldatud artiklid jms. Kas see inimene, keda leidsid, on ikka Sinuga piisavalt sarnaste huvidega? Kui ta Sind EI väärtusta, siis kas tahad ikka tema juures töötada? Tööandja väärtustab Sind tõeliselt, kui oled temaga ühel lainel, olles seejuures südamest siiras.

3. Rahal on nüüd teine väärtus

Mõned aastad tagasi kui palgad vaid tõusid, oli kõigil justkui raha nagu muda. Palgatase Eesti digitaalmeedia sektoris on viimase aastaga 10-20% langenud. Palgatõusu pole ka enne 2010 keskpaika ette näha. Üksikud ettevõtted on aga 2008 aasta palgataset suutnud säilitada või isegi tõsta. Prognoositakse ka töötuse kasvu ka vähemalt 2010 keskpaigani. See hoiab palgataseme jätkuvalt langustrendis. Kuivõrd Eestis enam ülemäära raha pole, on raha väljaspool Eestit jätkuvalt, ent samuti mitte lõputult palju. Tavaliselt on finantsiliselt edukamad need, kes teevad tööd Eestist väljapoole, kõrgema ostujõuga riikidesse.

4. Kustkohast tuleb Sinu palk?

Palk tuleb alati klientide või investori rahakotist. Kliendid maksavad selle eest, et tarnija tõstab nende ettevõtte väärtust. Tarnija investorid maksavad oma töötajatele äri kasvatamise eest. Aktsiaseltside ja Osaühingute üks oluline eesmärk on lisaks üllastele maailmaparandamise missioonidele ja visioonidele ka kasumit teenida. Finantskasumit on muuhulgas vaja palga ja maksude maksmiseks, heade töötingimuste loomiseks ja pidevaks arenguks ehk uute väljakutsete pakkumiseks. Seega raha ei tule lihtsalt "kusagilt", vaid see makstakse töötajale välja mingi eesmärgiga :)

5. Kellele ja kui õiglase hinnaga Sa ennast tööintervjuul müüd?

Kas tööintervjuu toimub inimesega, kes adub midagi finantsidest? Sind palkavat äriinimest huvitab, et mil moel Sa aitad ettevõttel rohkem kasumit teenida. Mis on Sinu lisaväärtus meeskonnale ja ettevõttele, kuhu soovid liituda? Kas ja kuidas oled pärast majandustõusu lõppemist nii suurepäraselt arenenud, et väärid küsitud töötasu?

6. Mis Sind tegelikult innustab?

Iga tööandjat huvitavad motiveeritud töötajad. Motivatsioon on "innustatud olemine" - teised saavad Sind vaid innustada, kuid motiveerida saab igaüks vaid iseennast. Sa lood parimaid tulemusi vaid motiveeritud olles. Tee endale päris selgeks, mis on Sulle täna olulisimad motivaatorid. On see raha, meeskond või töö sisu? Miks just selline palgatase? Miks just see ettevõte ja see positsioon?

7. Motivatsioonikiri eristab Sinu tugevused teistest

Enamik tööotsijatest täna veel tugevaid motivatsioonikirju ei kirjuta. Omal ajal on paar headhunter'it mulle öelnud, et mu motivatsioonikirjad on ühed parimad, mida nemad iial näinud on. Head põhjendused konkreetse töökoha saamiseks ja oma tugevuste esiletõstmine ei taga veel kohe võitu, kuid parendavad märgatavalt Sinu konkurentsipositsiooni.

8. Google on Sinu parim soovitaja

Sinu tegelik CV on Google. Googeldades kandidaadi nime, saab tööandja saab tihti esimese "reaalse" emotsiooni võimaliku töötaja kohta. Soovitajad on olulised, kuid nad ei pruugi alati anda objektiivset infot. Google annab tihti huvitava ülevaate inimeste ("olematust") taustast.

Tööandja tahab Su nime googeldades leida infot - näiteks Sinu Twitteri, LinkedIn-i ja Facebooki profiili. Mulle on näiteks oluline ka iga meeskonnaliikme ausus ja avatus, seega olen õnnelik, leides Sinu kohta võimalikult palju objektiivset informatsiooni. Näiteks minu tänaste meeskonnaliikmete nimesid googeldades leiab otsingutulemuste esimeselt lehelt infot nende kõigi kohta.

Tõeline pluss on aga oma blogi koos asjakohaste postitustega. Kui blogi ei viitsi kirjutada, siis 160 tähemärgiga Twitteris väljendamine ei nõua ju palju vaeva? Ka piltide näitamine Facebookis või Orkutis võib omada positiivset mõju.

Umbes 95% kandidaatide nime googeldades ei ole ma aga praktiliselt mitte midagi huvitavat leidnud, mis inimese isiksust kirjeldaks! Kui Sina oled nende 90% ebahuvitavate inimeste hulgas, siis väikseimgi digitaalne jalajälg (sotsiaalmeedia profiil) tõstab Sind võidukama 10% hulka!

Olles nüüd läbi mõelnud oma isiklikud väärtused ja võimalik kasu ettevõttele, võiksid ka Sinu sotsiaalmeedia profiilid neid väärtusi peegeledada.

9. Paku ise ideid välja

Hindan initsiatiivi nii intervjuudel kui juba enne kandidaadiga kohtumist. Nimelt võib ka tuttavatel tööandjatel olla huvitavaid pakkumisi, millest nad ise veel ei tea. Hoia silma peal oma sõpradel, kes võivad olla potentsiaalsed tööandjad. Mis saaks olla veel parem müügiargument kui keegi mu sõber või tuttav ütleb, et "Sain Sinu Twitteri postitustest sellise ägeda mõtte - äkki saaks Sinu ettevõttes hakata klientidele sellist väärtust pakkuma"? See näitab nii isiku initsiatiivikust, koostöövalmidust kui ka loovust. Isegi kui ideest ei kerki kohest äri, saab idee autor kindlasti tööandja silmis plusspunkte. Me ise loome oma reaalsuse - kunagi ei tea, mida ühest heast jagatud mõttest võib välja kooruda!

Kokkuvõtteks

Checklist järgmiseks kandideerimiseks:

1. Millised on mu isiklikud väärtushinnangud ja tugevused ning mis mind innustab?
2. Milline ettevõte ja positisioon ühtib minu väärtushinnangutega?
3. Millist väärtust suudan ettevõtte omanikele ja meeskonnale pakkuda?
4. Kas mu sotsiaalmeedia profiilid on ajakohased?
5. Millise uue töökoha suudan oma mõttes luua ja kellele selle idee maha müüa?

Edukat kandideerimist!

Miks mitte-digitaalsed reklaamkampaaniad ei tööta?

Avasin äsja spämm-kirja ümbriku, mis kutsus kasutama Kaubamaja sooduskampaaniat 16. detsembrist 3. jaanuarini. Aga täna on juba 6. jaanuar. Üldiselt ma ei heitu spämmist, kuid kuna tegu oli -20% allahindlusega, oleksin tõenäoliselt jõulude-sünnipäeva paiku Kaubamajast midagi ostnud küll. Aga tegu oli tavalise spämm- paberkirjaga! Sellised kirjad peaks vähemalt kuidagi märgistatud olema, et keegi neid avaks ka.

Olen tõeliselt hämmeldunud, et Eesti suurimad ettevõtted saadavad oma alla 30-aastastele klientidele müügikampaaniaid ikka veel paberkirja teel. Keegi ei kontrolli ju oma kodu paberpostkasti tänapäeval. Ja isegi kui mõnikord vaatab, lendab spämm kohe paberikorvi. Tõesti huvitab, milline selle kampaania edukus ehk conversion rate alla 30-aastaste klientide hulgas oli! E-kirjad langevad tihti küll spämmifiltritesse, ent SMS oleks konkreetsel juhul mind lausa ostma meelitanud.

Huvitav, kas Kaubamajas sotsiaalmeediat monitooriv inimene leiab oma töö käigus selle blogipostituse ja võtab oma kampaaniate suhtes midagi ette ka?

PS: See ei ole makstud reklaam, vaid mõeldud inspireeriva kriitikana turundusega tegelevatele ettevõtetele.

Aju, sotsiaalvõrgustikud ja tuleviku raamatud

Uurisin veidi teadlaste käsitlust tuleviku inforkandjate teemal. Raamat vs digitaalmeedia. Refereerisin mõned huvitavamad tähelepanekud allpool.

Võrreldes raamatukogu ja sotsiaalset võrgustikku (kasvõi pubi), saab inimaju rohkem inspiratsiooni värske infoga rikastatud ja pidevalt muutuvast keskkonnast. Seetõttu saab tuleviku infokandjaks staatilise teksti asemel dünaamiline sotsiaalvõrgustik, mis kannab endas ajakohast teavet. (Alan Liu)

Inimestele meeldib lugeda köidetud raamatu-taolist kirjandust. Seega saavad tuleviku raamatud olema kiibistatud - tavaraamatul on ka elektroonne vaade. Kiibistatud võimaldab lugejal näiteks otsida teksti ning suhelda teiste lugejatega. Oluline on aga mitte unustada, et loeb sisu, mitte vorm. (David Gelernter)

Digitaalmeedia puhul vahetab lugeja tegevusi (e-mail, veeb, messenger) iga kolme minuti tagant ja vahetab projekte iga 10 minuti tagant. Seega ei saa loota, et keegi digitaalsesse teksti pikalt süveneks. Digitaalse teksti tarbimise efektiivsus erineb aga vanusegruppide lõikes - nooremad inimesed, kes on digitaalsuses sündinud, on multitaskimises efektiivsemad ning jõuavad digitaalmeediat kasutades teistsuguste tulemusteni kui vanem generatsioon. (Gloria Mark)

Kokkuvõtlikult võib öelda, et olgu paber kuitahes hea infokandja, liigub trend selgelt digitaalsuse poole. Võidavad need kirjutajad, kes oskavad arvestada digitaalmeedia lugejate eripärasid. Kas Sina oled juba efektiivne digitaalne kirjutaja või vajad sel teemal täiendavat teavet? Kogun materjali oma RSS voogu - seda saab mugavalt jälgida RSS-i, Twitteri või e-posti teel!

Notes from #emeedia seminar

Nearly 150 top Estonian digital media activists gathered to KUMU museum to discuss the latest internet advertising trends in Estonia.

Social mediums:

• Estonia's largest telecom Elion claims to be monitoring social media for improving their services
• airBaltic had a physical engaging exercise and following game for getting (at least 100) followers on Twitter at seminar. Managed to get 20 new followers. One of the followers got an award of free round trip flight ticket.
• airBaltic handles various social mediums as different BBQ parties with different cultures and styles
• airBaltic's social media investment: 500EUR for iPhone and 0,3 FTEs at Marketing dept. That has made them nr 3 airline on European internet by follower count!
• Southwest is biggest airline on Facebook with 80 000 fans
• airBaltic's conversion rate of 5% in Facebook, 2% in Twitter
• Social media is defined by absence, not by presence

Display advertising stats:

• Postimees, Estonia's biggest daily: Stupid and interactive display ads are often viral too - users invite their colleagues to view and play with them. Users come to news portals for new information bits and are hungry for any fresh information/ads.
• Delfi, Estonia's top portal 1-month campaigns case study:
  150KEEK budget in portal, CPC 13 EEK. ROI positive.
  50KEEK budget in search engine, CPC 5 EEK. ROI negative, though.
• Delphi emphasized on cleverly combining search engine PPC and display advertising (especially on portals)

Other mediums:

• Bigbank's marketing plan includes e-mail, social media (Youtube, Orkut), search marketing and banners. Their They decided not to use e-mail for mass marketing, only for enhancing existing client engagements. Twitter and Facebook and Rate.ee might follow later.
• Elion believes they know their customers well and encourages to spam their customers using their database :)
• Bigbank is happy with their simple and dull, but effective creative. Same copy over many years. Key to success is planning and proper measuring . Goals on Analytics and pragmatic connecting and measuring of sources.

Other comments:

• Only ~50% of 150 listeners had thought about digital advertising ROI
• Two speakers made sexist jokes. Good positioning for male listeners, but approx 30% of listeners were female.
• airBaltic's latvian's intro of 3 sentences in Estonian was lovely! In "social networking" game, the person who hugged others the most (4 people), got a free flight as an award :)

Panel discussion indicated "more personal profiling" as the main marketing trend in 2010

TOP5 ideed #minutwitter mõttetalgutest

Sorteerisin siia välja oma lemmikud TOP5+5 ideed #minutwitter ajurünnakust:

Täna rakendatavad:

1. Eesti keele ja kirjanduse tundidesse harjutus "mahutada mingi mõte Twitteri 140 märgi sisse". Võimas toimetamispraktika.
2. Hakata minutwitter vestlusringi korraldama kord kuus 2 tundi
3. Kuidas muuta e-Riik läbipaistvaks? Kõik parlamendi liikmed oma tegevust raporteerima Twitterisse!
4. Milline esimene samm teha kriisist vabanemiseks? Nimetada "finantskriis" -> "TÕusuEelne Periood" (tõeperiood)

Olulised aga hiljem rakendatavad:

1. Osa it-riigihangete rahast auhinnafondiks kasutajakesksetele lahendustele. Enne idee ja UI, võitjatele avatakse vajalikud API-d.
2. Eestile poliitiliselt sõltumatu, võimas ja kompetentne IT-ministeerium
3. Ühtlustada Kohalike Omavalitsuste avalikud veebid visuaalselt ja tehnoloogiliselt avatud lähtekoodile. Säästmaks inimeste raha ja närve.
4. Ühistranspordist —http://www.google.com/transit/ peaks sisaldama ka Tallinna infot. Linnavalitsus, liiguta! turistidele abiks
5. Rohkem Pargi-ja-Sõida stiilis parklaid Tallinna servadele. Näiteks järgmiseks mööda Peterburi maanteed sisenejatele.

Üldjoontes võib #minutwitter'i nimetada õnnestunud ajurünnakuks. Inimesed olid loovad ja konstruktiivsed, teavitasid koheselt üksteist kui mõni uus idee oli kellegi poolt juba realiseeritud. Loodan, et ülaltoodud loetelust on veidi inspiratsiooni ka #minueesti aktivistidele :)

Internet distribution channels

After googling, but not finding what I was looking for, did it myself: a mindmap of Internet Marketing Mediums (Distribution Channels).

The channels are selected based on Estonian market, therefore it doesn't include the ones not too popular in Estonia.

PS: recent Social Media Marketing Report indicated that "By a long shot, Twitter, blogs, LinkedIn and Facebook were the top four social media tools used by marketers, with Twitter leading the pack."

PPS: lately I've been using twitter more and more.

Logistikaseminari slaidid

20. märtsil astusin Logistikaseminaril üles teemaga "Efektiivse(lt) tarkvara tellimine". Seminari slaidid valmisid koos Helmese kvaliteedijuhi Meelis Lang'iga ja on saadaval siin.

Kokkuvõttena on tänased TOP5 märksõnad / kriitilised edutegurid järgnevad:

1. Tellija ja arendaja inimressursi kogemus ja kompetents
2. Tellija ja arendaja ühine visioon
3. Klastrid ja erinevate osapoolte koostöö
4. Eurorahade maksimaalne ärakasutamine
5. Agiilne arendus - turuseisule kiire reageerimine
   

Märkmeid Logistikaseminarilt

Osalesin täna pealelõunal Tartus Logistikaseminaril. Rohkem kui 200 osalejaga konverentsi märksõnad olid innovatsioon ja efektiivsus.

Mõned mõtted, mis esinejatest tasus kirja panna:

Jari Kukkonen (Vita Longa): Tänases "tõusueelses perioodis" on kriitilised edutegurid:

1. Carl Von Clausewitz: "Sõja võitmiseks on vaja kolme asja: spirit, leadership ja ressursid".
2. Zero Based eelarvestamine - unusta ära eelmised perioodid ja vaata pilti realistlikult, nullist!
3. Suhtle oma töötajatega nagu hambaarst: mida kavatsen teha, mida praegu teen ja mida äsja tegin.
4. Müü juba täna kõik, mis tulevikus tõusvat väärtust ei oma.
   

Ansi Arumeel (Eesti Post):

1. Logistika mahud = SKP x 2. Seega tulude kasvatamine = mahtude hoidmine
2. Täna on hea aeg varem tehtud innovaatiliste investeeringute ärakasutamiseks.
3. "Integratsioon" lihtsas keeles on "klient vaatab infot oma süsteemist, meie oma süsteemist".
   

Roger Allas (Havi Logistics Estonia): Loovus on lihtsalt heade ideede väljamõtlemine. Innovatsioon on ka reaalne ärategemine.

DPD kasvatas oma efektiivsust läbi iseteeninduskeskkonna ca 20%.

Magnum alustas (väidetavalt esimese Eesti ettevõttena) juba 1996 aastal tellimuste vastuvõttu internetikeskkonnas. Tänaseks on >80% tellimustest täiselektroonsed. E-arved võttis kasutusele juba 1998.

Telema vahendas 2008 aastal läbi oma 500 kliendi ja 11'000 lingi elektroonselt 36 miljardit EEK.

2009 juhi kriitilised edutegurid

Kurikuulus IT juht Jim Noble ütles oma esinemises Microsoft EMEA CIO Summit 2009'l kuldsed sõnad, mille võib kokku võtta nii:

2009 on edukal juhil küll oluline alandada kulusid, vaadata üle prioriteedid ja tegeleda OpEx'iga (Operational Excellence - sisemise efektiivsusega), kuid see ei ole piisav. Kriitiline edutegur on keskendumine oma ettevõtte võtmeisikute fookusele ja pühendumusele. Esmalt on oluline elimineerida oma võtmeisikute hirmud, tekitada neile kindlustunne tuleviku ees ja luua selge pilt visioonist, mille nimel koostööd tehakse. Oluline on kindlustada oma tiimi(de)le tunne, et sõidame kõik ühes paadis, selge ja realistliku eesmärgi suunas.

Google'i edu valem

Ühest hiljutisest intervjuust Google'i asepresidendi Marissa Mayer'iga jäi kõlama huvitav väide: Esialgu on (tehnoloogia)ettevõtted eelkõige tehnoloogiapõhised. Aja möödudes suunab aga enamik neist oma põhienergia müügile (näiteks SAP) või turundusele (Yahoo!). Selline fookus ei tee aga neid edukaks. Google'i (kel on täna 2500 töötajat üle maailma) üks edu valemeid on see, et nad on jätkuvalt tehnoloogiapõhised.

Näiteks on Google'is igal töötajal reedene päev vaba oma isiklike "pet project"-ide arendamiseks. Sellistest projektidest muuhulgas on välja kasvanud näiteks Gmail ja Orkut... Sarnast põhimõtet viljeleb ka näiteks 3M (ja tõenäoliselt ka M3;). Ka Helmeses rakendame analoogseid põhimõtteid - igaüks on kursis oma arenguplaanidega ning tiimijuhid mõõdavad töötajate enesearendusele kuluvat aega igakuiselt.

Igatahes - kindlasti on oluline ka müük ja turundus, ent ei tohi unustada ka seda, mis innustab ettevõtte "põhiajusid" ehk tehnolooge. Eriti edukad on muidugi need, kes suudavad hoida tehnoloogide huvisid pidevalt kooskõlas ettevõtte arenguplaanidega.

Muide, ülejäänud TOP9 Google'i edu põhjust on:

1. Ideas come from anywhere (engineers, customers, managers, executives, external companies - that Google acquires)
   
2. Share everything you can (very open culture)
   
3. You're Brilliant We’re Hiring
   
4. A license to pursue dreams (Google 20% time)
   
5. Innovation not instant perfection (iteration - experiment quickly and often)
   
6. Data is apolitical (Data Based Decision Making)
   
7. Creativity loves Constraints
   
8. Users not money (Google focuses on providing users what they want and believe it will work out)
   
9. Don’t kill projects morph them

TOP10 iPhone tasuta tarkvara

iPhone'ile loob konkurentsieelise teiste "iPhone killerite" ees võimalus paigaldada telefonisse väärt tarkvara. 10 olulisimat tasuta Application'it on minu meelest:

1. LinkedIn
   
2. Evernote
3. Facebook
4. Google Mobile App
5. Remote Desktop Lite
6. Shazam
7. Fring
   
8. Google Earth
9. Delicious
10. iTie

Minu Mac'i TOP10 vabavara

MacOS X'i vabavaralisest tarkvarast pean kõige olulisemaks ja ise kasutan:

1. Firefox brauser (koos Delicious Bookmarks ja AdBlock lisadega)
2. Skype suhtlustarkvara
3. Adium suhtlustarkvara (MSN, Gtalk, MySpace etc)
   
4. Cyberduck SFTP/FTP klient
5. Burn CD/DVD kirjutamise tarkvara (ka ISO failide jaoks)
6. VLC videomängija ja draiverid
7. Freemind mind-map tarkvara
8. Frostwire allaladimistarkvara
9. Evernote märkmete süsteem üle mitme platvormi (sh Mac, Windows, veeb, iPhone jne)
10. Capture Me screenshotide tegemiseks
    

Ülaltoodu on ka hea install checklist uuele arvutile :)



Kas Sinu meelest on midagi olulist lisada?

Väärt enda ja ettevõtte arendamise raamatud

TOP10 raamatud, mida soovitan enda isiksuse ja ettevõtte arendamise valdkonnas.

Isiklik areng ja efektiivsus

1. "How to Win Friends & Influence People" Dale Carnegie (algselt 1936, ka eestikeelne)
2. "Getting Things Done: The Art of Stress-Free Productivity" David Allen
3. "I'm Rich Beyond My Wildest Dreams--I Am. I Am. I Am.: How to Get Everything You Want in Life" Thomas L Pauley ja Penelope Pauley (2003, ka eestikeelne)
   
4. "Praktiline ajajuhtimine" Ardo Reinsalu (2007)
5. "Rules of Wealth: A Personal Code for Prosperity Richard Templar (2006, ka eestikeelne)
   
6. "Strenghtfinder 2.0" Tom Rath (2007)
   
7. "Unlimited Power: The New Science Of Personal Achievement" Anthony Robbins (1997, ka eestikeelne)
8. "The 7 habits of highly effective people" Stephen Covey (algselt 1989, ka eestikeelne)
9. "The Psychology of Achievement: The Phoenix Seminar" by Brian Tracy (1986, ka eestikeelne audioraamat)
10. "What Color Is Your Parachute? 2009: A Practical Manual for Job-Hunters and Career-Changers (What Color Is Your Parachute?)" Richard Nelson Bolles
    

Ettevõtte areng (sh enese areng juhina)

1. "Built to Last: Successful Habits of Visionary Companies" Jim Collins (ka eestikeelne)
2. "Execution: The Discipline of Getting Things Done" Larry Bossidy, Ram Charan, Charles Burck (2002, ka eestikeelne)
3. "Good to Great: Why Some Companies Make the Leap . . . and Others Don’t" Jim Collins (ka eestikeelne)
4. "Let's Get Real or Let's Not Play: Transforming the Buyer/Seller Relationship" Mahan Khalsa, Randy Illig, and Stephen R. Covey (algselt 1999, nüüd 2008)
5. "Tahte tekitajad" Kristi Malmberg (2005)
   
6. "The 4-hour Work Week: Escape the 9-5, Live Anywhere and Join the New Rich" Timothy Ferriss (2007, ka eestikeelne)
7. "The Fifth Discipline: The Art & Practice of the Learning Organization" Peter Senge
8. "The Goal: A Process of Ongoing Improvement" Eliyahu M. Goldratt and Jeff Cox (2004, ka eestikeelne)
9. "The Naked Leader: The True Paths to Success are Finally Revealed" David Taylor (2003)
10. "The One Minute Manager" Kenneth H. Blanchard and Spencer Johnson (1982)

PS: Värskendan seda postitust aeg-ajalt, st võid julgelt bookmarkidesse lisada ;)

Odavaim ressurss

Üks odavamaid ressursse arendustöödeks on vabatahtlikud. Nii näiteks kaasab Facebook kavalalt vabatahtlikke oma portaali Eesti keelde tõlkimiseks. Orkutist mäletan, et nemad palusid lõppkasutajatel tõlkeid üle vaadata.


Seega mistahes avaliku teenuse puhul on hea mõte püüda kaasada arendamisse kasutajate ressurssi. See muidugi eeldab mahukat olemasolevat kasutajabaasi ja töö tulemuse ülevaatamist.

Mil moel Sina kasutad täna oma klientide massiefekti ära?

Tõe hetk teabetöötajate tööturul

Tööturuameti andmetel on Eesti registreeritud töötute arv 2008 aasta jooksul tõnusnud u 6000 inimese võrra 20'000+ töötuni. Võrreldes 2007. aasta 30. septembriga kasvas töötute arv 54,8%! Iga edukas ettevõte mõtleb optimeerimisele - sh. ka tööjõukulude vähendamisele. Näiteks Swedbank, üks kõrgemini makstud spetsialistidega ettevõte koondas ~10% oma IT töötajatest. Viimase 6 kuu jooksul on töötajate turust saanud tööandjate turg. Kui veel aasta alguses said helge peaga spetsialistid dikteerida oma palgasoove ise, siis nüüd teevad tööandjad pakkumisi, mis on kuni 2x madalamad aastatagusest ajast. Tean näited elust enesest, kus heal palgal olnud inimesed on koondatud ning täna pakutakse neile sisuliselt 2x madalamat palka. Võta või jäta. Ei ole alust arvata, et sama tendents peaks lähikuudel peatuma. Seega olenevalt finantsseisust võib olla mõttekam ka võtta. Püsikulud eksisteerivad ju hoolimata töötamisest või puhkamisest ning neid on kuidagi vaja katta.

Asja positiivsed küljed on ettevõtete ja inimeste kasvav efektiivsus ning täispuhutud hindade paikakorrigeerumine. Seega ei toimu ka nii suurt ülemaksmist õhu eest. Ka töötajaskond saab omad vitsad, pingutab rohkem ja seega areneb. Päeva lõpuks võidavad kõik.

Gartner: Edukad liituvad e-kommuunidega

Maailma juhtiv IT uuringufirma Gartner viimane uuring väidab, et 2010 aastaks on enamik Fortune 1000 ettevõtetest liitunud mõne on-line kogukonnaga. Väidetavalt on Generation V (Virtuaalne Generatsioon) eripäraks see, et edukad on need ettevõtted, kes pakuvad või ühendavad ennast sotsiaalsete e-võrgustikega, eesmärgiga olla oma klientide jaoks köitvam ja eelistatum. Samuti aitavad sotsiaalsed rakendused (nt Facebook, LinkedIn, Orkut...) koguda lihtsalt infot oma klientide tänaste ja tulevikuvajaduste kohta ning suunata neid tarbima oma tooteid ja teenuseid.

Seega 3 lihtsat küsimust:

1. Mil moel juba täna Sinu ettevõte kasutab ära e-võrgustikke?
2. Oskad Sa kujutada ette potentsiaali, mida e-kogukonnad pakuvad?
3. Mida saaksid täna social teenuste valdkonnas teha selleks, et edestada oma konkurente?
   

Muidugi oleneb keskkonna valik sellest, millised on sihtturud. Näiteks kui Sinu kliendid on "senior executives", soovitan soojalt uurida LinkedIn võimalusi. Head ülevaadet uutest e-võrgustikest ning olemasolevate edutus- ja edulugudest pakub lehekülg nimega The Next Web.

Süsteemiarendaja 7 käsku

Puutudes igapäevaselt kokku infosüsteemide loomisega, eksitakse pidevalt lihtsate reeglite vastu. Seekord inspireeris mind mõtted paberile panema blogipostitus, mis kirjeldab klientide pettumusi arendajate suhtes. Uurides aga efektiivseid arendajaid, selgub, et nende mõtteviisis on teatud sarnasused, mis viivad alati edule:

1. Ole vastutusvõimeline ja proaktiivne - võlusõna kahtluste kummutamiseks ja riskide maandamiseks on suhtlemine
2. Mõista teise huvisid - enne töö alustamist tee selgeks ülesande tegelik eesmärk ning selle mõistlik eeldatav ajakulu/investeering
3. Lahendusele eelneb vajadus - enne lahenduse väljapakkumist veendu, et mõistad ülesande olemust ja vajalikkust maksimaalselt. Keegi ei ole ideaalne tellija - ilma küsimata ei pruugi tellija osata ka oma soovi avaldada või vastust välja öelda.
4. Otsi sünergiaid, loo ja kasuta taaskasutatavaid komponente
5. Lahenda esmalt ärikriitiline funktsionaalsus - loo prototüüp minimaalse funktsionaalsusega. Alati saab asju keerukamaks teha, ent see omakorda ohustab keskendumist olulisimale.
6. Hoia suurt pilti silme ees kogu arenduse vältel. Ole pidevalt kursis, kui kaugel reaalselt asud - palju tehtud, palju veel teha. See ei ole ainult projektijuhi ülesanne, vaid on igaühe vastutus igal päeval.
7. Ole pidevalt empaatiavõimeline ja müü uut funktsionaalsust kliendi ärivajadustest lähtuvalt

Loomulikult on sarnased reeglid rakendatavad ka igapäevaellu üle kantuna.

Ettevõtte fookus

Viimasel ajal turul ringi vaadates on jäänud mulje, et paljudel ettevõtetel puudub selge arusaam, kes on nende fookuskliendid. Millise kliendi (kelle) jaoks oma äri tehakse?

On olnud märgata suundumust, et mida selgem on ettevõtte fookus (nii klientide mõttes kui tegevuse osas), seda edukam on ettevõte ja seda õnnelikumad on tema töötajad. Töötajate rahulolu on ju ilmselgelt üheks ettevõtete edu aluseks. Ja töötajad on seda lihtsamini rahul ja innustunud töötama, mida selgemalt nad teavad, kelle jaoks ja miks täpselt nad oma tööd teevad. Ning loomulikult on üks teabetöötajate baasvajadusi ka see, et ettevõtte visioon on konstantne, mitte ei muutuks kord nädalas...

Seega kutsun üles iga tasandi juhte veenduma, et nende heaks töötavad inimesed teavad, kuhu suunas ühes paadis liigutakse ning mida peab igaüks järgmiseks sammuna tegema, et võimalikult kiiresti võimalikult magusaid vilju maitsta.

Ideas from Teet Jagomägi's interview

There was an interview with Estonia's geoinformation systems (GIS) company Regio's leader Teet Jagomägi in Estonian monthly Saldo. I just love the way how shy-looking guy from small town presents his clear vision as a leader. Below are some of the ideas that I translated freeformly from Estonian to English to share them internationally:

Regio focuses on improving the quality of their products. In case of the market demand should go up, the company has to be ready to deliver fast enough. That requires employees to work smarter.

I adore the leader's focus on internal efficiency. The article also leaves an impression that people in Regio are well motivated and ready to work for long hours, ready to face new challenges and puzzles, which no-one has ever solved before. How about getting to know in a job interview whether the applicant is ready to take completely new challenges and full responsibility for solving them no matter if it takes long working hours or short? And whether new employee is ready to exceed himself daily (and hopefully get appropriate reward for that as well)?

Teet points out that one of his greatest management challenges currently is to manage change and keep people motivated in "crisis" situations. The most challenging are the moments when people are not too sure whether "old" people can develop and implement innovative concepts. But what are your greatest current management challenges?

In interview there is no clear reference on using their competitive advantages (I wonder what exactly are their advantages) as business advantage, yet it's a good sign if leader mentions that they are planning to do that. Teet also emphasizes on the importance of being rapid in taking full advantage of their advantages.

As of the general tendency in GIS systems, the new era's idea is to connect people's location to location-specific services and actions.

Anyhow, I hope that anyone who read this, also works in a company where people are motivated to creatively share and implement their ideas of new business opportunities.

Märkmeid JCI Treenerite Foorumilt

Häälestus - enese häälestamine mingile algavale situatsioonile. Kelle või mille jaoks sa mingisse situatsiooni (tahtlikult) satud? Näiteks kui teed koolituse, siis kas see on Su enda väljaelamise (ego boost) koht või Sa tõesti tahad kuulajates/osalejates mingit tulemust saavutada?

Kes on sinu klient? Kelle jaoks sa oma asja teed? Kas parem töö on inimkonna või oma ego teenimine?

Koolituse mõju: 40% koolituse mõjust toimub enne koolitust, 20% koolituse ajal ja 20% pärast koolitust.

Eesti tänase majandusolukorra ärakasutamine

Veel mõned mõtted Sampo Liidrite Foorumilt:

1. Kapitalist: võimalikult väikese energiakuluga võimalikult suur kasum. Kuidas panna laisk kapitalist rohkem tegema?
2. Milline on Eesti nish, et suuremat väärtust kohapeal lisada? Igatahes mitte odav allhange!
3. Uude valdkonda on lihtsam siseneda, kui valdkond pole veel välja kujunenud.
4. Väiksem aga ka perspektiivikas ambitsioon on rakendada maailma parimaid lahendusi lokaalselt.
5. Tänased investeeringud pikaajalise vaatega - niipea midagi kõvasti ei müü.
6. Tegutsemise kiirus on jätkuvalt oluline. Millal hakata jooksma, et tõusuga kaasas käia?
   

Töötajate hoidmine

Mõned mõtted Sampo liidrite foorumilt töötajate hoidmise kohta:

1. Fookus inimeste heaolule, et töötajate voolavus oleks minimaalne.
2. Bürokraatia tapab loovust.
   
3. Loovatele töötajatele anda boonus nende ideede käimalükkamiseks.
4. Headele töötajatele anda vabadus.
5. Tihti tegeleb peakontor üksi uute reeglite väljamõtlemisega ja ei hinda piisavalt alluvaid. See toob kaasa, et head inimesed lähevad suurfirmadest, võtavad oma meeskonna kaasa ja teevad ise. Väikesed firmad saavad hoogu juurde ning sisenevad kiiremini välisturgudele.

Mõtteid Indrek Pertelsoni koolitusest

Nädal tagasi Raplas toimunud JCI Kevadkonverentsi kõige kasulikum koolitaja oli judoka Indrek Pertelson. Hämmastavalt palju mõtteviisist ühtis minu omaga. Siinkohal mõned uuemad mõtted tema koolitusest:

Mõtteviis: See, kellega üks-ühele võistlema hakkad, ei ole vastane, vaid enda õpitud kunsti näitamise partner.

Registreerid võistluspartneri iga liigutuse ja tajud tema edasist liikumist alateadlikult ette. Niipea kui vastane jala tõstab, tajud hetke kui ta jala maha paneb. Keskendu tema nõrkadele külgedele. Võidab kiirem.

Pingul, pinges lihas kulutab 70% rohkem energiat kui lõdvestunud lihas. Seega saame oma energiataset kõrgemal hoida kui oleme võimalikult lõdvestunud. Pead olema piisavalt vaba, et teiste liigutusi tunnetada ette aimata.

Tee oma olemine paremaks, arendades oma parimaid omadusi! Tippsportlased kasutavad ~50% treenimise ajast visualiseerimisele.

Veel rääkis Indrek lihtsatest asjadest nagu toitumispõhimõtted, hapniku vajadus etc. Keskmine inimene laseb läbi oma kopusde ööpäevas umbes 50 kuupmeetrit õhku. Oli huvitav vaadata ja tunnetada, kuidas energiatase ruumis tõusis kui avati uks täiendava hapniku sisselaskmiseks.

Indreku mõtteid on täiendavalt kirjeldatud Haraldi koolitusblogis.

3-kihiline inimmudel

Umbes aasta tagasi leidsin, et nii nagu ka infosüsteeme käsitletakse kolmekihilisena, on ka inimesi võimalik ja sobilik käsitleda kolmekihilisena alljärgnevalt:

• esitluskiht (esitlus) - väljanägemine. Kõik, mis puudutab teiste visuaalset, kineetilist ja audiatiivset kontakti Sinuga - riietus, hoiak, käitumine, puudutamine, rääkimine, lõhn...
  
• protsessikiht (protsess) - oskused nii enda kui teiste juhtimiseks. Läbirääkimisoskused, juhtimisoskused, motiveerimisoskused, planeerimisoskused, elluviimisoskused, mõjutamisoskused, NLP...
  
• andmekiht (andmed) - teadmised ja teadmiste vahel loodud seosed/struktuurid. Teadmiste rakendamise võime, oskus luua seoseid uute ja olemasolevate teadmiste vahel.
  

Ilmselt oled Sinagi märganud, et kõige edukamatel inimestel on kõik 3 kihti ühtlaselt tugevalt arenenud. Tihti märkame, et mõni inimene ei ole oma 3 kihi poolest sugugi tasakaalus - näiteks keskendub ainult välimusele (esitluskiht) või ainult teadmistele (andmekiht). Või omab teadmisi ja välimust, kuid ei oska selle kõigega oma potentsiaali piisavalt rakendada. Ja nii edasi. Seega sellise 3-kihilise inimkäsitluse peamised plussid ongi:

• enda balansseeritud ja maksimaalselt efektiivne arendamine - keskendumine kõigi kolme kihi tasakaalule
• siinsete blogikirjete tag'imine vastavalt kihtidele :)
• tõenäoliselt veel mitmed ideed, mille peale inimesed on veel tulemas
  

English: 3-tier human architecture, 3-tier human model

Ettevõttesisene motivatsioon ja efektiivsus

Rääkides ühel eileõhtusel pidustusel paari sõbraga, selgus üks lihtne mudel projektipõhise ettevõtte efektiivsuse tõstmiseks. Käsitletava ettevõtte puhul moodustatakse iga projekti puhul eraldi umbes 5-liikmeline projektipõhine meeskond.

Sellest lähtuv esmane tegevuskava ettevõtte juhtkonnale (kui efektiivsusest ja kasumist huvituvale seltskonnale) elluviimiseks:

1. Projektijuhid peavad olema teadlikud, et iga meeskonnaliige vajab individuaalset käsitlemist ja motivatsiooni
2. Projektijuhid peavad olema teadlikud, millist käsitlemist ja motiveerimist iga tema meeskonnaliige vajab ning sellele vastavalt iga indiviidiga oma projektis tegelema
   
3. Projektijuhtide jaoks peab olema loodud infovahetust soodustav keskkond, mis võimaldab projektijuhtidel saada/vahetada infot meeskonnaliikmete eripära kohta
• Vastutaja: ettevõtte juhtkond peab soodustama selliste keskkondade tekkimist ja toimimist
4. Koostöö projektides peab olema "vabatahtlikel kokkulepetel põhinev juhitud protsess". S.t. iga projekti roll teab enda vastutust, ülesandeid, ootusi jmt, ning on sellega ise projektiga liitumisel vabatahtlikult nõustunud ja teadlikult tegutseb vastavate kokkulepete põhiselt.
• Vastutaja: projektipõhiselt vastutab projektijuht
• Vastutaja: ettevõtte tasandil vastutab ettevõtte juhtkond
  

Blog uues kuues

Alates tänasest paiknevad mu vähegi asjalikumad kirjutised siin: http://siim.lepisk.com. Praeguseks on olemas juba 10 draft postitust, millest lähiajal juttu võiks tulla ;)

Inimesed on mugavad. Otsivad mugavaid lahendusi. Tahavad olla efektiivsed. Seega otsustasin blogi jätkata Blogger platvormil, nii nagu 2001 aastal alustatud sai. Vahepeal proovisin erinevaid tehnoloogilisi platvorme, kuid Mac'i Firefox'i kasutades on Google'i vaimusünnitis oluliselt mugavam kasutada. Näiteks Firefoxiga töötav WYSIWYG editor on mõnus, võimaldab muu hulgas ka hõlpsasti pilte ja videoid lisada.

Jah, tean, et Google'i tooteid ja lahendusi kasutades teen ma end robotile avalikuks ja "varsti nad teavad minu kohta rohkem kui ma ise", ent igal asjal on oma hind. Näiteks Google Analytics'i paigaldamisel on viide "Who will have access to my Google Analytics data?", kuid see link viitab tühjusele.

Reageerimiskiiruse olulisusest

Otsides kolimisfirmat, sain kümmekond minutit tagasi kirjutatud päringule esimese vastuse e-kirja teel juba 3 minutit pärast kirja väljasaatmist. Võimas! Ütleksin, et tõenäosus, et just selle kompaniiga koostööd teen, isegi juhul kui nad 2x kallimad on, on üsna kõrge. Ettevõtte nime enne ei maini kuni töö tehtud on.

Aga mida öelda tahtsin. Näiteks üks meie kompaniis ärikriitilisete tarkvaralahenduste müügiga tegelevaid inimesi ostis endale Nokia E90 kommunikaatori (ehhee, mis muide meenutab mu 1999 aasta telefoni Nokia 9000), just ühe eesmärgiga, et klientide päringutele kiiremini reageerida. Ja tänu sellele, läbi kliendi suurema rahulolu on võimalik saavutada õnnestunud müügi oluliselt suurem tõenäosus. Ka juhul kui hind ei ole odavaim.

Otsuste langetamise lihtne metoodika

Mistahes otsus ja muudatus on parem kui mittetegutsemine. Jaotan otsuse langetamise päästikud (triggerid) kaheks:

1. Mõõdetavad. Määratle, mis on need triggerid (nt kui "endast sõltumatult" juhtub midagi teatud viisil), mille täitumisel saad tegutseda teatud moel. Näiteks sõnastada enda jaoks, et "kahe konkreetse sündmuse juhtumisel tegutsen teatud viisil".
2. Ajalised. Kui ei ole võimalik määratleda mingeid konkreetselt mõõdetavaid kriteeriume, määra tegutsemiseks tähtaeg. Näiteks järgmisel neljapäeval kell 14:00 langetad otsuse baseerudes hetkel teadaolevale informatsioonile.

Muidugi on rida teisi kriteeriume, näiteks SMART (Specific, Measureable, Achievable, Realistic, Timely) nõuetele vastavad eesmärgid, mille täitumisel tegutseda järgnevalt, kuid see on pigem üldise planeerimise temaatika.
Mistahes muudatus toob endaga kaasa järgnevaid muudatusi (for every decision there's a consequence) ning tasub meeles pidada, et muutes ühte olulist komponenti mistahes süsteemis, peavad muutuma (mõjutatult või "omaalgatuslikult") ka teised süsteemi komponendid.