Gartner: Edukad liituvad e-kommuunidega

Maailma juhtiv IT uuringufirma Gartner viimane uuring väidab, et 2010 aastaks on enamik Fortune 1000 ettevõtetest liitunud mõne on-line kogukonnaga. Väidetavalt on Generation V (Virtuaalne Generatsioon) eripäraks see, et edukad on need ettevõtted, kes pakuvad või ühendavad ennast sotsiaalsete e-võrgustikega, eesmärgiga olla oma klientide jaoks köitvam ja eelistatum. Samuti aitavad sotsiaalsed rakendused (nt Facebook, LinkedIn, Orkut...) koguda lihtsalt infot oma klientide tänaste ja tulevikuvajaduste kohta ning suunata neid tarbima oma tooteid ja teenuseid.

Seega 3 lihtsat küsimust:

1. Mil moel juba täna Sinu ettevõte kasutab ära e-võrgustikke?
2. Oskad Sa kujutada ette potentsiaali, mida e-kogukonnad pakuvad?
3. Mida saaksid täna social teenuste valdkonnas teha selleks, et edestada oma konkurente?
   

Muidugi oleneb keskkonna valik sellest, millised on sihtturud. Näiteks kui Sinu kliendid on "senior executives", soovitan soojalt uurida LinkedIn võimalusi. Head ülevaadet uutest e-võrgustikest ning olemasolevate edutus- ja edulugudest pakub lehekülg nimega The Next Web.

Süsteemiarendaja 7 käsku

Puutudes igapäevaselt kokku infosüsteemide loomisega, eksitakse pidevalt lihtsate reeglite vastu. Seekord inspireeris mind mõtted paberile panema blogipostitus, mis kirjeldab klientide pettumusi arendajate suhtes. Uurides aga efektiivseid arendajaid, selgub, et nende mõtteviisis on teatud sarnasused, mis viivad alati edule:

1. Ole vastutusvõimeline ja proaktiivne - võlusõna kahtluste kummutamiseks ja riskide maandamiseks on suhtlemine
2. Mõista teise huvisid - enne töö alustamist tee selgeks ülesande tegelik eesmärk ning selle mõistlik eeldatav ajakulu/investeering
3. Lahendusele eelneb vajadus - enne lahenduse väljapakkumist veendu, et mõistad ülesande olemust ja vajalikkust maksimaalselt. Keegi ei ole ideaalne tellija - ilma küsimata ei pruugi tellija osata ka oma soovi avaldada või vastust välja öelda.
4. Otsi sünergiaid, loo ja kasuta taaskasutatavaid komponente
5. Lahenda esmalt ärikriitiline funktsionaalsus - loo prototüüp minimaalse funktsionaalsusega. Alati saab asju keerukamaks teha, ent see omakorda ohustab keskendumist olulisimale.
6. Hoia suurt pilti silme ees kogu arenduse vältel. Ole pidevalt kursis, kui kaugel reaalselt asud - palju tehtud, palju veel teha. See ei ole ainult projektijuhi ülesanne, vaid on igaühe vastutus igal päeval.
7. Ole pidevalt empaatiavõimeline ja müü uut funktsionaalsust kliendi ärivajadustest lähtuvalt

Loomulikult on sarnased reeglid rakendatavad ka igapäevaellu üle kantuna.

Ettevõtte fookus

Viimasel ajal turul ringi vaadates on jäänud mulje, et paljudel ettevõtetel puudub selge arusaam, kes on nende fookuskliendid. Millise kliendi (kelle) jaoks oma äri tehakse?

On olnud märgata suundumust, et mida selgem on ettevõtte fookus (nii klientide mõttes kui tegevuse osas), seda edukam on ettevõte ja seda õnnelikumad on tema töötajad. Töötajate rahulolu on ju ilmselgelt üheks ettevõtete edu aluseks. Ja töötajad on seda lihtsamini rahul ja innustunud töötama, mida selgemalt nad teavad, kelle jaoks ja miks täpselt nad oma tööd teevad. Ning loomulikult on üks teabetöötajate baasvajadusi ka see, et ettevõtte visioon on konstantne, mitte ei muutuks kord nädalas...

Seega kutsun üles iga tasandi juhte veenduma, et nende heaks töötavad inimesed teavad, kuhu suunas ühes paadis liigutakse ning mida peab igaüks järgmiseks sammuna tegema, et võimalikult kiiresti võimalikult magusaid vilju maitsta.

Ideas from Teet Jagomägi's interview

There was an interview with Estonia's geoinformation systems (GIS) company Regio's leader Teet Jagomägi in Estonian monthly Saldo. I just love the way how shy-looking guy from small town presents his clear vision as a leader. Below are some of the ideas that I translated freeformly from Estonian to English to share them internationally:

Regio focuses on improving the quality of their products. In case of the market demand should go up, the company has to be ready to deliver fast enough. That requires employees to work smarter.

I adore the leader's focus on internal efficiency. The article also leaves an impression that people in Regio are well motivated and ready to work for long hours, ready to face new challenges and puzzles, which no-one has ever solved before. How about getting to know in a job interview whether the applicant is ready to take completely new challenges and full responsibility for solving them no matter if it takes long working hours or short? And whether new employee is ready to exceed himself daily (and hopefully get appropriate reward for that as well)?

Teet points out that one of his greatest management challenges currently is to manage change and keep people motivated in "crisis" situations. The most challenging are the moments when people are not too sure whether "old" people can develop and implement innovative concepts. But what are your greatest current management challenges?

In interview there is no clear reference on using their competitive advantages (I wonder what exactly are their advantages) as business advantage, yet it's a good sign if leader mentions that they are planning to do that. Teet also emphasizes on the importance of being rapid in taking full advantage of their advantages.

As of the general tendency in GIS systems, the new era's idea is to connect people's location to location-specific services and actions.

Anyhow, I hope that anyone who read this, also works in a company where people are motivated to creatively share and implement their ideas of new business opportunities.

Märkmeid JCI Treenerite Foorumilt

Häälestus - enese häälestamine mingile algavale situatsioonile. Kelle või mille jaoks sa mingisse situatsiooni (tahtlikult) satud? Näiteks kui teed koolituse, siis kas see on Su enda väljaelamise (ego boost) koht või Sa tõesti tahad kuulajates/osalejates mingit tulemust saavutada?

Kes on sinu klient? Kelle jaoks sa oma asja teed? Kas parem töö on inimkonna või oma ego teenimine?

Koolituse mõju: 40% koolituse mõjust toimub enne koolitust, 20% koolituse ajal ja 20% pärast koolitust.

Eesti tänase majandusolukorra ärakasutamine

Veel mõned mõtted Sampo Liidrite Foorumilt:

1. Kapitalist: võimalikult väikese energiakuluga võimalikult suur kasum. Kuidas panna laisk kapitalist rohkem tegema?
2. Milline on Eesti nish, et suuremat väärtust kohapeal lisada? Igatahes mitte odav allhange!
3. Uude valdkonda on lihtsam siseneda, kui valdkond pole veel välja kujunenud.
4. Väiksem aga ka perspektiivikas ambitsioon on rakendada maailma parimaid lahendusi lokaalselt.
5. Tänased investeeringud pikaajalise vaatega - niipea midagi kõvasti ei müü.
6. Tegutsemise kiirus on jätkuvalt oluline. Millal hakata jooksma, et tõusuga kaasas käia?
   

Töötajate hoidmine

Mõned mõtted Sampo liidrite foorumilt töötajate hoidmise kohta:

1. Fookus inimeste heaolule, et töötajate voolavus oleks minimaalne.
2. Bürokraatia tapab loovust.
   
3. Loovatele töötajatele anda boonus nende ideede käimalükkamiseks.
4. Headele töötajatele anda vabadus.
5. Tihti tegeleb peakontor üksi uute reeglite väljamõtlemisega ja ei hinda piisavalt alluvaid. See toob kaasa, et head inimesed lähevad suurfirmadest, võtavad oma meeskonna kaasa ja teevad ise. Väikesed firmad saavad hoogu juurde ning sisenevad kiiremini välisturgudele.

Mõtteid Indrek Pertelsoni koolitusest

Nädal tagasi Raplas toimunud JCI Kevadkonverentsi kõige kasulikum koolitaja oli judoka Indrek Pertelson. Hämmastavalt palju mõtteviisist ühtis minu omaga. Siinkohal mõned uuemad mõtted tema koolitusest:

Mõtteviis: See, kellega üks-ühele võistlema hakkad, ei ole vastane, vaid enda õpitud kunsti näitamise partner.

Registreerid võistluspartneri iga liigutuse ja tajud tema edasist liikumist alateadlikult ette. Niipea kui vastane jala tõstab, tajud hetke kui ta jala maha paneb. Keskendu tema nõrkadele külgedele. Võidab kiirem.

Pingul, pinges lihas kulutab 70% rohkem energiat kui lõdvestunud lihas. Seega saame oma energiataset kõrgemal hoida kui oleme võimalikult lõdvestunud. Pead olema piisavalt vaba, et teiste liigutusi tunnetada ette aimata.

Tee oma olemine paremaks, arendades oma parimaid omadusi! Tippsportlased kasutavad ~50% treenimise ajast visualiseerimisele.

Veel rääkis Indrek lihtsatest asjadest nagu toitumispõhimõtted, hapniku vajadus etc. Keskmine inimene laseb läbi oma kopusde ööpäevas umbes 50 kuupmeetrit õhku. Oli huvitav vaadata ja tunnetada, kuidas energiatase ruumis tõusis kui avati uks täiendava hapniku sisselaskmiseks.

Indreku mõtteid on täiendavalt kirjeldatud Haraldi koolitusblogis.

3-kihiline inimmudel

Umbes aasta tagasi leidsin, et nii nagu ka infosüsteeme käsitletakse kolmekihilisena, on ka inimesi võimalik ja sobilik käsitleda kolmekihilisena alljärgnevalt:

• esitluskiht (esitlus) - väljanägemine. Kõik, mis puudutab teiste visuaalset, kineetilist ja audiatiivset kontakti Sinuga - riietus, hoiak, käitumine, puudutamine, rääkimine, lõhn...
  
• protsessikiht (protsess) - oskused nii enda kui teiste juhtimiseks. Läbirääkimisoskused, juhtimisoskused, motiveerimisoskused, planeerimisoskused, elluviimisoskused, mõjutamisoskused, NLP...
  
• andmekiht (andmed) - teadmised ja teadmiste vahel loodud seosed/struktuurid. Teadmiste rakendamise võime, oskus luua seoseid uute ja olemasolevate teadmiste vahel.
  

Ilmselt oled Sinagi märganud, et kõige edukamatel inimestel on kõik 3 kihti ühtlaselt tugevalt arenenud. Tihti märkame, et mõni inimene ei ole oma 3 kihi poolest sugugi tasakaalus - näiteks keskendub ainult välimusele (esitluskiht) või ainult teadmistele (andmekiht). Või omab teadmisi ja välimust, kuid ei oska selle kõigega oma potentsiaali piisavalt rakendada. Ja nii edasi. Seega sellise 3-kihilise inimkäsitluse peamised plussid ongi:

• enda balansseeritud ja maksimaalselt efektiivne arendamine - keskendumine kõigi kolme kihi tasakaalule
• siinsete blogikirjete tag'imine vastavalt kihtidele :)
• tõenäoliselt veel mitmed ideed, mille peale inimesed on veel tulemas
  

English: 3-tier human architecture, 3-tier human model

Ettevõttesisene motivatsioon ja efektiivsus

Rääkides ühel eileõhtusel pidustusel paari sõbraga, selgus üks lihtne mudel projektipõhise ettevõtte efektiivsuse tõstmiseks. Käsitletava ettevõtte puhul moodustatakse iga projekti puhul eraldi umbes 5-liikmeline projektipõhine meeskond.

Sellest lähtuv esmane tegevuskava ettevõtte juhtkonnale (kui efektiivsusest ja kasumist huvituvale seltskonnale) elluviimiseks:

1. Projektijuhid peavad olema teadlikud, et iga meeskonnaliige vajab individuaalset käsitlemist ja motivatsiooni
2. Projektijuhid peavad olema teadlikud, millist käsitlemist ja motiveerimist iga tema meeskonnaliige vajab ning sellele vastavalt iga indiviidiga oma projektis tegelema
   
3. Projektijuhtide jaoks peab olema loodud infovahetust soodustav keskkond, mis võimaldab projektijuhtidel saada/vahetada infot meeskonnaliikmete eripära kohta
• Vastutaja: ettevõtte juhtkond peab soodustama selliste keskkondade tekkimist ja toimimist
4. Koostöö projektides peab olema "vabatahtlikel kokkulepetel põhinev juhitud protsess". S.t. iga projekti roll teab enda vastutust, ülesandeid, ootusi jmt, ning on sellega ise projektiga liitumisel vabatahtlikult nõustunud ja teadlikult tegutseb vastavate kokkulepete põhiselt.
• Vastutaja: projektipõhiselt vastutab projektijuht
• Vastutaja: ettevõtte tasandil vastutab ettevõtte juhtkond
  

Blog uues kuues

Alates tänasest paiknevad mu vähegi asjalikumad kirjutised siin: http://siim.lepisk.com. Praeguseks on olemas juba 10 draft postitust, millest lähiajal juttu võiks tulla ;)

Inimesed on mugavad. Otsivad mugavaid lahendusi. Tahavad olla efektiivsed. Seega otsustasin blogi jätkata Blogger platvormil, nii nagu 2001 aastal alustatud sai. Vahepeal proovisin erinevaid tehnoloogilisi platvorme, kuid Mac'i Firefox'i kasutades on Google'i vaimusünnitis oluliselt mugavam kasutada. Näiteks Firefoxiga töötav WYSIWYG editor on mõnus, võimaldab muu hulgas ka hõlpsasti pilte ja videoid lisada.

Jah, tean, et Google'i tooteid ja lahendusi kasutades teen ma end robotile avalikuks ja "varsti nad teavad minu kohta rohkem kui ma ise", ent igal asjal on oma hind. Näiteks Google Analytics'i paigaldamisel on viide "Who will have access to my Google Analytics data?", kuid see link viitab tühjusele.

Reageerimiskiiruse olulisusest

Otsides kolimisfirmat, sain kümmekond minutit tagasi kirjutatud päringule esimese vastuse e-kirja teel juba 3 minutit pärast kirja väljasaatmist. Võimas! Ütleksin, et tõenäosus, et just selle kompaniiga koostööd teen, isegi juhul kui nad 2x kallimad on, on üsna kõrge. Ettevõtte nime enne ei maini kuni töö tehtud on.

Aga mida öelda tahtsin. Näiteks üks meie kompaniis ärikriitilisete tarkvaralahenduste müügiga tegelevaid inimesi ostis endale Nokia E90 kommunikaatori (ehhee, mis muide meenutab mu 1999 aasta telefoni Nokia 9000), just ühe eesmärgiga, et klientide päringutele kiiremini reageerida. Ja tänu sellele, läbi kliendi suurema rahulolu on võimalik saavutada õnnestunud müügi oluliselt suurem tõenäosus. Ka juhul kui hind ei ole odavaim.

Otsuste langetamise lihtne metoodika

Mistahes otsus ja muudatus on parem kui mittetegutsemine. Jaotan otsuse langetamise päästikud (triggerid) kaheks:

1. Mõõdetavad. Määratle, mis on need triggerid (nt kui "endast sõltumatult" juhtub midagi teatud viisil), mille täitumisel saad tegutseda teatud moel. Näiteks sõnastada enda jaoks, et "kahe konkreetse sündmuse juhtumisel tegutsen teatud viisil".
2. Ajalised. Kui ei ole võimalik määratleda mingeid konkreetselt mõõdetavaid kriteeriume, määra tegutsemiseks tähtaeg. Näiteks järgmisel neljapäeval kell 14:00 langetad otsuse baseerudes hetkel teadaolevale informatsioonile.

Muidugi on rida teisi kriteeriume, näiteks SMART (Specific, Measureable, Achievable, Realistic, Timely) nõuetele vastavad eesmärgid, mille täitumisel tegutseda järgnevalt, kuid see on pigem üldise planeerimise temaatika.
Mistahes muudatus toob endaga kaasa järgnevaid muudatusi (for every decision there's a consequence) ning tasub meeles pidada, et muutes ühte olulist komponenti mistahes süsteemis, peavad muutuma (mõjutatult või "omaalgatuslikult") ka teised süsteemi komponendid.