Millal kirjutada, millal helistada?

On July 24, 2012, in Eesti keeles, by Siim Lepisk

E-kirja adressaat võib arvata, et kui talle ei helistata, järelikult pole asi kiireloomuline või järelikult pole üldse vastust vaja. Samas enda efektiivset ajakasutust hindav inimene ei soovi, et teda telefoniga tütlitataks. Milline oleks siis produktiivne lähenemine – kas kirjutada või helistada?

Kui mõtled, kas kellelegi helistada või kirjutada, on otsustamiseks kolm lihtsat produktiivsuse reeglit:

  1. Kui saadad “keerulise” sisu või attachmentiga kirja, helista ja hoiata enne ette, mis tulemas on ning millises ajaraamis mingit tegevust adressaadilt ootad.
  2. Kui helistad, olgu teema tõesti kiiret vastust eeldav – austa teise aega ja ära haki tema tööpäeva (kui just subjekt väga fragmenteerunud ajajaotusega “kaootiline” inimene ei ole, kes ühelegi tegevusele üle 3-5 minuti ei soovi pühendada). Kui süvenenud inimene jätab oma tegevuse telefonikõne pärast pooleli, kulub tal möödunud tegevusele tagasi pühendumiseks 3-15 minutit – austa teiste aega!
  3. Kui keegi Sulle helistab aga Sul on midagi olulist pooleli, ära lase helistajal oma tegevusi tükeldada, vaid helista vabal hetkel ise tagasi. Kui helistajal on tõeliselt kiire, saab ju helistada mitu korda järjest.

Päris oluliste teemade jaoks on muidugi hea näost-näkku kohtuda või vähemalt videokõne teha. Alati on alternatiiv ka kiirvestlus (skype/msn/…), kuid ka seejuures on viisakas arvestada ülaltoodud põhimõtteid.

Tagged with:
 


Close

See lugu meeldis Sulle? 

Telli järgmised inspireerivad postitused  
endale otse postkasti. Sisesta email: