9 ideed: kuidas leida tööd 2010?

On January 10, 2010, in välkmõte, by Siim Lepisk
Viimase paari kuu jooksul olen oma ettevõttes otsinud inimesi tööle mitmele positsioonile. Olen tööandja rollis vaadanud läbi sadu CV’sid ja teinud kümneid intervjuusid inimestega, kes tahaks töötada digitaalturunduse agentuuris. Järgnevalt mõned olulisimad õppetunnid ja mõtted tööandja seisukohast, mida tööotsija tihti ise ei ole läbi mõelnud. Need kehtivad ennekõike digitaalmeedia valdkonnas, ent on piisavalt universaalsed mistahes teabetöötaja positsiooni otsingu puhul.
1. Mis on Sinu jaoks tegelikult oluline?
Kõik algab kandidaadi väärtushinnangutest. Mida Sa ise tegelikult väärtustad? Kas täna on olulisem näiteks raha, meeskond või töö sisu? Kui raha on olulisim, eksisteerib oht, et ühel hetkel käid tööl vaid raha pärast, teised tegurid hakkavad rahulolu langetama, motivatsioon ja töötulemused langevad ning neid saab tõsta üksnes palga suurendamisega. See aga ei ole meelepärane strateegia ühelegi tööandjale. Võib-olla on Sulle tegelikult olulisemad mingid teised väärtused?
2. Ühised väärtused
On kulunud tõde, et inimesi palgatakse tihti nende kompetentside järgi ning loobutakse nende (ebasobivate) väärtuste tõttu. Kas aga potentsiaalse tööandja enda väärtused ühtivad Sinu omadega? Ettevõtte juhtide nimede googeldamine on legaalne taustauuring. Iga kaasaegse agentuuri juhil on täna oma digitaalne jalajälg – sotisaalvõrgustike profiilid, avaldatud artiklid jms. Kas see inimene, keda leidsid, on ikka Sinuga piisavalt sarnaste huvidega? Kui ta Sind EI väärtusta, siis kas tahad ikka tema juures töötada? Tööandja väärtustab Sind tõeliselt, kui oled temaga ühel lainel, olles seejuures südamest siiras.
3. Rahal on nüüd teine väärtus
Mõned aastad tagasi kui palgad vaid tõusid, oli kõigil justkui raha nagu muda. Palgatase Eesti digitaalmeedia sektoris on viimase aastaga 10-20% langenud. Palgatõusu pole ka enne 2010 keskpaika ette näha. Üksikud ettevõtted on aga 2008 aasta palgataset suutnud säilitada või isegi tõsta. Prognoositakse ka töötuse kasvu ka vähemalt 2010 keskpaigani. See hoiab palgataseme jätkuvalt langustrendis. Kuivõrd Eestis enam ülemäära raha pole, on raha väljaspool Eestit jätkuvalt, ent samuti mitte lõputult palju. Tavaliselt on finantsiliselt edukamad need, kes teevad tööd Eestist väljapoole, kõrgema ostujõuga riikidesse.
4. Kustkohast tuleb Sinu palk?
Palk tuleb alati klientide või investori rahakotist. Kliendid maksavad selle eest, et tarnija tõstab nende ettevõtte väärtust. Tarnija investorid maksavad oma töötajatele äri kasvatamise eest. Aktsiaseltside ja Osaühingute üks oluline eesmärk on lisaks üllastele maailmaparandamise missioonidele ja visioonidele ka kasumit teenida. Finantskasumit on muuhulgas vaja palga ja maksude maksmiseks, heade töötingimuste loomiseks ja pidevaks arenguks ehk uute väljakutsete pakkumiseks. Seega raha ei tule lihtsalt “kusagilt”, vaid see makstakse töötajale välja mingi eesmärgiga :)
5. Kellele ja kui õiglase hinnaga Sa ennast tööintervjuul müüd?
Kas tööintervjuu toimub inimesega, kes adub midagi finantsidest? Sind palkavat äriinimest huvitab, et mil moel Sa aitad ettevõttel rohkem kasumit teenida. Mis on Sinu lisaväärtus meeskonnale ja ettevõttele, kuhu soovid liituda? Kas ja kuidas oled pärast majandustõusu lõppemist nii suurepäraselt arenenud, et väärid küsitud töötasu?
6. Mis Sind tegelikult innustab?
Iga tööandjat huvitavad motiveeritud töötajad. Motivatsioon on “innustatud olemine” – teised saavad Sind vaid innustada, kuid motiveerida saab igaüks vaid iseennast. Sa lood parimaid tulemusi vaid motiveeritud olles. Tee endale päris selgeks, mis on Sulle täna olulisimad motivaatorid. On see raha, meeskond või töö sisu? Miks just selline palgatase? Miks just see ettevõte ja see positsioon?
7. Motivatsioonikiri eristab Sinu tugevused teistest
Enamik tööotsijatest täna veel tugevaid motivatsioonikirju ei kirjuta. Omal ajal on paar headhunter‘it mulle öelnud, et mu motivatsioonikirjad on ühed parimad, mida nemad iial näinud on. Head põhjendused konkreetse töökoha saamiseks ja oma tugevuste esiletõstmine ei taga veel kohe võitu, kuid parendavad märgatavalt Sinu konkurentsipositsiooni.
8. Google on Sinu parim soovitaja
Sinu tegelik CV on Google. Googeldades kandidaadi nime, saab tööandja saab tihti esimese “reaalse” emotsiooni võimaliku töötaja kohta. Soovitajad on olulised, kuid nad ei pruugi alati anda objektiivset infot. Google annab tihti huvitava ülevaate inimeste (“olematust”) taustast.
Tööandja tahab Su nime googeldades leida infot – näiteks Sinu Twitteri, LinkedIn-i ja Facebooki profiili. Mulle on näiteks oluline ka iga meeskonnaliikme ausus ja avatus, seega olen õnnelik, leides Sinu kohta võimalikult palju objektiivset informatsiooni. Näiteks minu tänaste meeskonnaliikmete nimesid googeldades leiab otsingutulemuste esimeselt lehelt infot nende kõigi kohta.
Tõeline pluss on aga oma blogi koos asjakohaste postitustega. Kui blogi ei viitsi kirjutada, siis 160 tähemärgiga Twitteris väljendamine ei nõua ju palju vaeva? Ka piltide näitamine Facebookis või Orkutis võib omada positiivset mõju.
Umbes 95% kandidaatide nime googeldades ei ole ma aga praktiliselt mitte midagi huvitavat leidnud, mis inimese isiksust kirjeldaks! Kui Sina oled nende 90% ebahuvitavate inimeste hulgas, siis väikseimgi digitaalne jalajälg (sotsiaalmeedia profiil) tõstab Sind võidukama 10% hulka!
Olles nüüd läbi mõelnud oma isiklikud väärtused ja võimalik kasu ettevõttele, võiksid ka Sinu sotsiaalmeedia profiilid neid väärtusi peegeledada.
9. Paku ise ideid välja
Hindan initsiatiivi nii intervjuudel kui juba enne kandidaadiga kohtumist. Nimelt võib ka tuttavatel tööandjatel olla huvitavaid pakkumisi, millest nad ise veel ei tea. Hoia silma peal oma sõpradel, kes võivad olla potentsiaalsed tööandjad. Mis saaks olla veel parem müügiargument kui keegi mu sõber või tuttav ütleb, et “Sain Sinu Twitteri postitustest sellise ägeda mõtte – äkki saaks Sinu ettevõttes hakata klientidele sellist väärtust pakkuma”? See näitab nii isiku initsiatiivikust, koostöövalmidust kui ka loovust. Isegi kui ideest ei kerki kohest äri, saab idee autor kindlasti tööandja silmis plusspunkte. Me ise loome oma reaalsuse – kunagi ei tea, mida ühest heast jagatud mõttest võib välja kooruda!
Kokkuvõtteks
Checklist järgmiseks kandideerimiseks:
  1. Millised on mu isiklikud väärtushinnangud ja tugevused ning mis mind innustab?
  2. Milline ettevõte ja positisioon ühtib minu väärtushinnangutega?
  3. Millist väärtust suudan ettevõtte omanikele ja meeskonnale pakkuda?
  4. Kas mu sotsiaalmeedia profiilid on ajakohased?
  5. Millise uue töökoha suudan oma mõttes luua ja kellele selle idee maha müüa?
Edukat kandideerimist!


  • Harald

    Ehk siis asi on eelkõige endast autentse ja piisavalt avaliku persoonibrändi kujundamises.

    Kui kodus üksi nuputades ei jõua piisavalt heale selgusele, siis tasub Tartus Eesti esimesel persoonibrändi konverentsil http://www.jci.ee/bc2010/ fookust sättida :)

  • Liisi Toom

    Täpsustaks, et "piisavalt avalik" just sinu sihtgrupile või neile, kes veel ei tea, et nad sinu sihtgrupp on, aga sina juba tead ;)

  • Janar Eit

    Väga hea artikkel Siim! Olen Google osas täiesti nõus teiega – kõik uurivad töötajate tausta Google abil:)

    Kas ma võiksin paluda selle avaldamise õigust ka Rahakoolis (www.rahakool.ee), viitega teie blogisse? Sealseid lugejaid huvitaks kindlasti selline kasulik õppematerjal.

    Kui märkate, ehk vastate mulle janar[ät]rahakool.ee



Close

See lugu meeldis Sulle? 

Telli järgmised inspireerivad postitused  
endale otse postkasti. Sisesta email: